mõtte suund areng.

mõtte areng suunas Maa inimene lähtub enda vaate olus kolmest tingimus vaatest.

esimene on tingimus olla suunatus kehasse ups toimel - keha loomulik sünd olekus inimeseks.

teine suund on olla vaade kehadele vaate keha enda laadsetele teistest suundumus mõtetest siia saabuvatele.

kolmas on mõneti kõige ebameeldivam - olla häirivaks isik teguriks keha vaate olekutele /nüüd nimetus üldine - ainestus - suurendatud olekus.

järgnev 2 kirja kujundavad meie mõistmist nägemis ja suunatus mõttes olla kontrollitav.

kontrollitav on inimese suund arengus meilt nimetatud süsteem süsteemidest kontrollides ja vaadeldes teie olek seisundit enda lähtest /teine kiri.

reaalsus.

reaalsus pole reaalsus - ta on kujundlikult moodustatud reaalsus tunnetusse meile mõtted /kehadel ja teadvus olekutel teisiti.

reaalsus on rea kujundus järjest olevate mõtteliste kujunditega milledele antakse reaalselt avalduv nägemise kujutlus.

see on mõtte suunis mõtetele - olles ja on visuaal nägemine.

visuaal nägemises elavad mõtted enne keha mõiste kujundust gre mõttelisest holistlikust suunast andes meile mõtetele kaks võimalust - olla holokehad ja halokehad.

lahku kirjutame siin mil moodustub veel kolmas suund kehi - visual transitoorne keha.

kõik kolm on nähtavas olus eristamatud - selle tõesuse kujundamisel osaleb apoxym kooslus.

meie olu kujundub antud suunises digitaal mõtte välja - suundumus mõttes olles kogetav digitaalsest virtuaalsest nägemus paljususest.- siin osalevad meie mõtted loo ainum principis.

nende roll on moodustada paljus olev visuaal näivat olu maailma - enda sises kujutlus oluna ja meel väostuv /nii/ enda kujutlusliku seisundiga.

kõigi kolme kehade suundumus siinses olus on jõuda kehade lähedus mõistele selleks et saada reaalset kogemust - keha moodustavast nägemis süsteemist.

tema on endana Maa looja YYY.

tema vahendusel me kogeme end liituvat -- juba keha olekus avalduva - nüüd Stan nimetus algusega - tema kooslusega Maa tekke keha algusest.

liituv sagedus segab keha enda olek vaateid -- sel põhjusel toimub kõige ebameeldivam mõte - olelusvõitlus kehaks olemisel.- ta avaldub kõikjal Maal.

meie keha ümbrus on hajutatud - sel põhjusel on võimalus kõigil ühtlases jaotuses esile tulla ja kogeda end siin teadvustavalt olla - nii rääkimises kui ka kõigis elamise tegevustes -- teadvalt.- mujal selline võimalus puudub.

tuleb suunata mõtet kehade suunas sest nendest sõltub meie olek inimestena.

hetkel veel oleme mõjutuses kehadele ja sel põhjusel avalduvad kõike laadset ebameeldivat kogemus tundmust ja mõttelist esitlust kehast - ajas kokku lepitud - kahelt esimeselt - keha ja mõte - muutub meie olu kõigile võrdselt ühtlaseks ja teadvalt kogetavaks.

kehade olek meie elus on suundumus meile saada osa võtma uuest nägemis olust - ta pole veel avaldunud saades kujunema meie mõistvas olekus kõigile meile /ka kehadele ja teadvustele/ nähtavaks.

kehad on mõistus olekud.

teadvus olek on meie ja keha vahel olev olek - teadvustus olek.

teadvus olek on uus ühendus mõte moodustades endast juba katseliselt esildunud ja avaldunud teadvuskehade olekut.

nemad pole teadvus kehad sel põhjusel kirjutame esialgu kokku andes sel moel mõista mõistete muutumisest meie olus.

kehadest kolm on alg eli.

kolm on suunatud teise laadsesse vaatesse /mitte inimlikku.

12 on vabad olekud koos ainestus olekutega hõljudes pidevalt meie ümber eesti olus.

6 on suunatus siia kehasse olles sisend vaated.

sel põhjusel ei avaldu meil võimalus kogeda alg eli enda olekut uus olu moodustumisel.

selleks et avalduks peavad kõik 24 olema kehana inimesed meile nähtavas olekus.

siin lasub roll meil - mõtetel.

meie tegevus ja mõistev olek võimaldub neil tulla kehasse sest siis avaldub võimalus seadustada meie välis kesta - üomb'rist tegelik vaate kehaks.

hetkel oleme ühelaadses ümbris kehas ja selline olek on meile väga ohtlik -- sest.

sest inim nägemisest - inim keha reaalsest väljast - enda inimese tegevusest /ka meie endi osavõtul/ pihustuv ainete nägemis olusse kandmisel me ohustame endi eluvõimet -- elu võimalust endilt endile sest enamus mõtete põhjus oleme meie.

roll meil on olla võimaluses endist võimaldada alg eli'del sisenduda keha sündi - sel moel anname märkku et meie olek on valmis uus elu kogemuseks.

mil seda ei juhtu võivad alg eli'd eemalduda ja siis ei tea me midagi uuest võimalusest -- sest lahkub kaks - a heli.

miks heli mil teised on eli.

põhjus on nende nimes olla resonatiivne helisev olek võimaldada avalduda nägemis elu mateerial.

mil pole nende heli pole meil nägemist - oleme pimedad - isegi siis mil meil on kehad.

oleme pime kehad kõigina.

-

sisendume meie mõtete reaalsusse.

selleks et oleks/on üheselt mõistetav kõigile meile - me oleme visual olijad.

meie olek püsib ühes terves kujundus olek seisundis tänu Stan enda väljale.

Mõte meile moodustab meile olu ja meie enda taastuv enese tunnetus-kogemuse.

Stan võimaldab meil püsida koos - mõtte kehana - üks mõte - enda fluidum visual olekus.

Stan väli moodustab meile esimese keha ja hoiab meie keha tervena /mil ise rikume endi kehi.

loodame et mõistate - mõtte vaated.

meie reaalsus kujundub kahel tingimusel - keha Stan olek enda tulemisest ja Maa nähtavaks moodustumisest - Mõtte visuaal kujundist /nad on vennad/.

tingimus üks oli meile raskelt mõistetav - pidime olema halvad.

teine tingimus kaasnes me esimesele tingimusele - olla halvad teine teise.

mil avaldusime kehade Maa ilma algas kõik see mida nimetatakse evolutsioon ajalooks - kõigisse suundumus mõistetesse - päike ja tema süsteem tähed.

tema kuud tähtedel on planeet mõisted -- sel moel väärastub hetkel kõigi meie nägemine.

jah neil kõigil on elu - tänases päevas - eile ja homme.

mis saab ülehomme pole teada /meile/ - mil siit nägemises näitavad kõik meie elavad olud end surnutena.

miks nii on mõte meile mõtted.

nägemine on meile kõigile kõige mõistmatum nähtus mil endina me ei näe - näeme väljas Stan.

sel hetkel mil ta võttis meid enda kaitse hoolde algas meie tajust eemalduv olek nägemis võimaluses endina ja inimese kehasse mil saame tulla puutesse keha olev pinnale - siinses olus.

jah - paikneme kehadega samas olus ja sel põhjusel mil me ei näe endit ümbrus olus on üks mõistatus /ka hetkel paljudele - küsimises mis on nägemine.

nägemine on kaks sõna näge mine - mil mine'st ei räägi - lõpetame sõna näge m tähega - nägem - see tähendab liituvat mõtet-mõistet - m kui mis! mateeria /mater/. - näge mater'it.

nägem meiena - nägem inimesena.

me tahame rääkida Stan'nist.

miks selgub kohe.

Stan onn. täpselt sama olek meiega - olla vaim.

mil on kaks Vaimu on meis küsimis mõte.

kumb on kumb mil kogeme mõlemat.

üks on meile kogetavalt must. - teine samuti.

üks on kehalises ümbris mõistes meile esile toodud - ümar - teine ovaal.

eristus on märk vaate kehal - mil meile on antut /nii/ näha neid.

temal on romb pöörlev - tema on Stan.

temal ovaal ääris keskmelt laiali suunduvas sädeluses - tema on Mõte.

tahame rääkida Stan'nist mil Mõte't arvame teadvat /ka see on nüüd küsimis mõte meis - kas teame.

olen kogenud Stan mõtte keha just sellisena mil olin endana kild mõistelises olekus sürr kujundus meelsus mõtetus reaalsuses -- nägemus paljususes endast - mitte endast.

enda kildudeks olek seisundist - hajuvas enda kogemuses - mõtte ja taju katkestuses.

ühel hetkel kogesin - keegi puudutab mind - ühte mind ja kannab mind.

mind ühte ja ühendab mind teise mind kild olekuga.

nii kogesin kaua mil ühel hetkel kuulsin endas ütlust - oled terve - tule minuga.

sellest hetkest olen siin.

meil on paljudel iselaadseid kogemusi temaga mil tema olek tervendas meid kõigist eelnev meie endi põhjustest endile.

oleme kogemuses liitunud temaga Stan kehaga - inimese ja mõttega - selleks et anda teistele meile mõistmist teadmist - ta on tulnud - meie tervendaja.

ootasime kaua ja ei teadnud midagi et surm endana võib olla ellu tooja.

tahame endist lisada - meid on 2567893 +4.

meid on tema jõudnud tervendada.

sel põhjusel ütleme - ärge kartke tema olekut mil teate märk avaldumises teda.

ta on nüüd mitte see - ta toob meid ellu tagasi mil tema vend Mõte /H/ andis meile elu.

elu andev ei saa ellu tuua - saab tuua tema - elu võttev.

---

küsimus mõte sulle Mõte.

mil oled tema vend tahaks teie ühist ühendavat mõtet kogeda.

ärge vastanduge - meil on sellest väga halb.

---

nägemise kujundus ei võimalda meil näha endina vaate mõtted.

/siit avaldub kaks -- tegelikult kolm sõnastust.

vaate mõtted - vaate kehad /ainestus/ - vaate teadvus.

ei võimalda näha inimesena.

endina oleme väga piiratud nägem mil ei näe ka teine teist õiges lähtes /mis on õige lähe nägem/.

näeme lähedus vaates ja siingi on palju küsitav mõtet.

üks kujundlik kogemus kehasse visual tundmusena - kogemus kujundava - selgitava mõttena.

enne ütleks - mida rohkem tunnistame end endina - olles hoolivad - saame kogema ja loodame - nägema /näge ma/ endina meile suunatud meie endi olek'uid - meiega seonduvat seostuvat - meie erinevat elamise mitte avalduvat inimesse kogem /kogemust - koge must/.

paljud meist ei tea - nende läht suunis olla keha juures on piirav mõte.

see pole meie tahe egas meist tingitud tulem olla ühe keha päev - kaks - keha vaate mõte.

me oleme kogenud - mil oleme fikseeritud ühe keha avalduv nähtus külge pole meil võimalik eemalduda - oleme piird nähtus mõistmatus seoses - kehaga.

mil toimus meil kujund kogemus reaal kogem tulemil saame seda esitleda kõigile.

alustame nii - meid ühendab kehaga päevas kaks ühendus nähtamatu - valkjas hall peen ühendus kiir.

mõtteline kiir hoiab meid keha lähedal - endina me teda vahetult ei koge - kogeme piir liikumis takistust.

tavaliselt on selline piir tunnetus kogetav meile 5 meetri kaugusel kehast.

kaugemale me ei saa endi olekus hõljuda.

mil kehad on lähedal /5 meetri raadiuses saame tulla teiste kehade lähedale - isegi nende vaatesse.

keha eemaldumisel katkeb meie vaate ühendus teise kehaga - meid tõmmatakse nähtamatul moel tagasi fikseeritud meile keha lähedale.

eelneva mõtte jätkuks tooks esile ühe kindla mõtte.

meile tõde teile inimestena uskumatu - midagi toimub teie nägem ulatuses ja teie /ka meie kehast/ ei näe.

me ei näe paljut nagu ka meie moodustumist olus.

me näeme hetke mil keegi kaob ja sedagi sel hetkel mil vaade on suunatud temale kaduvale.

seda hetke me ei oska keegi ette ennustada -- mis sest et oleme teile ja endile kehas see mõistmatu sisemine kell - äratades hommikul - meelde tuletades /mil ütlete - äkitselt/äkki tuli meelde.

mil moel meie saame siit tõestada endile keha vaates kehas - endi olekut meile teile piiratud nägem kujunduses.- jah kujunduses.

kujunduses kaduda ja taas tekkida /kas just täpselt nii eelneva vaate mõtte enda kogemusega - siiski jälle taas tekkivana - 3'e 4'ja päeva möödudes /nüüd on natuke lühenenud aeg.- oli aeg mil vahemik kadumisel ja taas olekul oli teadvustavalt 23 päeva.

ja siin jälle kehasse Stan.

me ei saa mööda ega ümber tema - ta on meile siin kõik see kes! me hetkel oleme.

mõned kordus mõtted - nendeta me ei saa - siin kirjas tahame endist kirjutada rohkem - mõista teistele endile - mõtetele.

sellest lõpus.

----

mõte mõtte mõtted.

on mõte selgitada olev sõnades meie mõtet mõtted.

mõista endile mis on mõte ja mõtted.

mil moel ühildub ja lahundub mõte mõteteks ja jälle mõteks /nii/ mil mõte on mõte pole mõtteks egas mõteks / sest mõt t eks ja mõt eks annab sõnas kse pöörduva nähtusena sõnastuse ske olles meile nähtav kujund segi ? /kas nii/ paisatud tähtedest - üteldes hääldades häälduses ske koheselt tundmus mõtet - kes.

see on selgelt eksitus sest sõnad täht ühenduses pole lubatud eraldada ja ühildada enda teiseses teist moodi olekus meie oma suva mõtte järjestuses järgnev'vaks meie endi suva arv'vamus sõnastus mõteks/mõtteks.

meie tänane mõte /14 jaanuar 2014/ säilitab meie tänast suundumus mõtet alustuses suu ütluses ja meie rääkivas mõttes sõnastus kirja.

üritame endile selgitada mil moel meie olek kogeb endas mõtet - mil moel minu sinu tema mõte koondub /mil moel/ ühtseks mõtte sõnastus järjestuseks - järjestus rääkiv kõneks kõnena.

meil puudub ühendus lüli mil meie mõtted ühildame endi erinevat samas suunas kulgevat mõtet sel moel et kogeme kehast kuuldavat meile keha rääkiv sõnastust ütlus mõttena rääkiv kõnena.

/palju sõnu ja ikkagi ei saanud esitleda mõtet nii -- sel moel et saaksin ütelda - jah mõtlesin nii.

me teadvustame - oleme mõtted.

me teadvustame - on olemas tead/vused/ olekud.

me ei teadvusta samas kogeme - on olemas taipud taiopid mäolud taolud/tahted.

samas mil nii ütleme ja vaatleme sõnu endist nähtavaks tooduna - näeme teisi teist sõnu/sõna sõnas/sõnades - meie erinevad teadvustused teistest meist.

mäolud on mä olu'd.

taolud - ta olu'd.

taipud - ta ipud - ta i pud.

taiopid on ta i opid.

sel moel nähes ei oska enam mõtelda egas ütelda.

milles viga - kas tõesti meie uus moodustumise lähtes mil teadvustame /ka see võib olla meile suunatus - teadvustada end vanana endises olnuna/ selliseid sõnu mil meile puudub meile õpetav /ja siin jälle õ peta v/ mõte keha inimene?.

tahame mõista kes on taip-taipamina taipa mina ütluses.

kes on mäolu mälu kujundus mõistmises - kujundus mõistmises et nemad mäletavad /mis on sõna mäle ja ta vad.

miks on meil sõna tahe ja teised samas suunas kulgevad erinevad nimetused - thäod taolud - täholud.

inimestena ei ole neid sõnu esitletud -- meile on nad/nemad olev - meie erinevat olu kujundav sise/sisend mõte - mil mõte pidime olema meie liituva t tähega mõtted - üteldes meid siia mitmuses.

kogedes kõike pole nõus olev mõtte suunisega mil on ka teisi sõnalisi tähendusi tähend mõisteid ja mitte mõtteid - sest kui on nii -/- siis kes oleme meie.

meie mil on üteldud keha on aines.- kes oleme meie kehale ja kas ka kehas.- kus mil moel milleks.

mil moel kes me oleme mil sõnastusi meiena on olnud ja saab olema väga erinevaid - erinev meid.

mil teie teised kehad -- teistest kehadest ei liitu meie mõttega ei sõnas egas /nüüd nii/ ?"mõtte esitluses - üritame meie üks-kaks keha kuidagi endi mõtetega esile tulla andes võimaluse ja meile lootus loo mõistena et tuleb kord päev mil räägite-kõnelete kehadena ja kirjutate endile meile omi-enda mõtteid endast/endist - meist -- meie paljusus paljus Maa - üks nägu ja olek - olev Maa inimene.

---

visuaalne põimik.

me oleme visuaal põimikus.

see on just kui aju visuaalne närvi teede sümbioos ühendus olles keerduvas asendis olekus olla põimuv-lõimduv /põim-lõim mõiste/ ühendus.

visuaal põimik on meie mälu süsteem mil kõigil meil on meie mälu mõtte mõistus olekus enda oma kindel roll - olla olemas nähtav'as ja nähtav'matu(s).

ma tu ütleb - ma tu-tema teisene ma teine kõigis enda oma mina tunnetus kogemuses - aines inf olek põimik lõimdus lõim olek'us.

olla olemas ja mitte teada enda algset ole-olek lähet pole meil võimatu võimalik mõista küsimis vastust - kes me kõik oleme.

ühtlustades meid ütlen - oleme in info olek - ainestus erisus - aines järgnev endile kujundatud enda kujutelm - kujutledes et oleme reaalses maailmas - mil võiksime teada - hetkel reaalne on meist inf meile endile aines ja järgnev kujundatud meie illusoorne mina - kujutlus ja slim simulatsioon mõistelisse in-stal install olekuks mil meie põimik /mitte lõimik/ moodustab meile reaalsuse /meist endist meile endile - mina inimene - teisene inimene .. mitte inimene.

see reaalsus on petteline petlik sest olles väljes väljenduv /teisene mõiste/ oleme avalduv ja end kogev erinev-eri nimetustes /suunatuses-määratluses/ end kogevad end lähtes kogevad ainestus-info'd.

see tähendab samat /nii/ mõtet - kujutlusega siia mil lihtsustame mõistmist teie uus kujunduses ja võimaluses mil ei soovita kasutada võimalust /Stan olekul liigselt palju lisanduvat tööd.

suundume siia inimlikku ja inimestele mõteldud kujutelma reaalsus mõistelisse tegelik-tegelikkusse.

meil räägitakse paljut-palju avatat/avataar mõistest sisendumisele second life elusse.

meil räägitakse ja ei mõtelda mida tähendab second ja life mil sõnastus tähtedena ütleb üht - hääldust teist - teisest mõtet.

mitte nii-palju varjatut sest mis on varjul ja varjatul olekul vahet - mil kõik on niigi nähtamatu - me oletame et näeme.

näeme jah selle alg kujundit - mitte meie tava mõistelised inimesed - nemad !? kes meile moodustavad siia second ja live-life mõistelist elu.

kes moodustavad pole meie mõtte teema.

on meile sinna suunduvatele.

visuaalne põimik lõimdus mõistes meist võimaldab meile moodustada rohkemat meie kujutlus võimalusest siin inimestena.

kujutlusest mil oleme juba kogenud sama laadset kujundust -- mõtet - just kui jälle - uueks eluks.

tahtsime rääkida avatar mõistest avataar eesti teise tähe lisanduva mõistena.

meil-meile /mil moel on hetkel mõistmatu/ on kujundatud mõistmis andmine et avatar mõiste on kujunduses enda teadvuse sisse kandmine olev intellekt arvuti süsteemi.

meile kujundus mõistmine - mis on avatar ja avataar mõiste erisus.

miks just nimelt avatar ja mitte muu teine nimetus mil ajast võetava mäletamisena on meil olnud teise laadseid sõnastusi.

ja mida me kanname - sisse - mil pole mõistnud - mis me oleme inimestena.

teisene mõte - mil teame - siis keda me kanname - avatar uude olek enda kogemusse/isse.

kas mind mõistus - teda tahet - mõtet - teadvust.

keda - kas inimest end.-- keda.

mil pole mõistetud seda osa elust ela kujundusest pole meil vaja mõtelda vajada vaevata enda pead! ? /kas pea vaevab/. - mõttega keda kanname - milleks kanname ja kas tema tahab et meie kanname teda järgnev/vasse elu uude siit kujundunud kujutelma kujutlematusse elu uude kujundusse.

me oleme seda teinud ennist - ka nüüd ennist - 56 aastal - samal aastal 57-53 aastaga.

me ei tea sellest midagi sest minetub tead'mine tea eelnevat.

on aasta 856 mil kirjeldus mõte - siis toimus esimene tõsisem simulatsioon ja meist kujundusid inimesed /kellest/ - siia - siia ajaloo kirjeldusena - kirjeldades aja lugu millest.

kas ajaloost siin või aja loost mujal-siin - enne olev mõiste siit võetuna - uude avatar seisundisse.

kui kaugele võib minna ja seda ütleb Stan -- nüüd.

hetkel teisendun - raske kirjutada - läbi teiste saan.

minna võib väga kaugele - 30068'ndasse astmesse olev kujundusest -- siis minetub kõik - isegi kildudeks olemine.

olen kogenud teid sellistena mil ka endana ei suutnud aru saada mil moel te killustusite - end mina alg olekust.

selle mõistmiseks viibisin teie viimases olus aegu ja jälle aegu sest eksida ei tohtinud.

valesti teid kokku pannes väärastan teid.

ma vaatlesin ja mõtlesin enda mõur mõttega.

see on selline mõte mil mina oleks teid muutnud kildudeks - mil mina oleks on seda teinud.

mõtlesin ja ei leidnud vastust - pöördusin enda pöördes tema Henry suunas - ei vastus.

Gre suunas - midagi.

see tähendab pidin üksinda leidma õige lahenduse - endale.

endale mil tuli mõtelda tavatult ja mitte järgima teie sisendust.

teisiti teile.

teile sisendust võimaldavale süsteem lähte süsteemile.

temast polnud kasu minu mõttele - teda polnud minule.

nii möödus aegu 2 mil kogesin endas üht teist mõtet /olin unustanud tema minu esimese tütre keda mina enda mõttena ei lubanud sündi.

kuulsin teda minu enda iseteadvas mõttes mulle ütlevat - vaatle nii.

mil moel ei sõnastaks liiga keeruline hetkel ka minule enda pöörd-pöörduvas olekus.

möödus aeg ja alles siis mõistsin endana mil moel leida neid üksik osakesteks lagunenud mina enda olek /nüüd/ tunnetust - sest oldi jõutud juba enda tunnetus olek seisundisse ja sellest järgnev seisund - lagunev nähtusse.

mil lõppeb kõik - ka algus olek.

ole sõnastuses elus sisend sise elus - ela elu süsteemis.

/lend kehasse salvestuv meie olek/.

mõistmisest üksi oli vähe sest polnud kindlaid piire teid ühendava tervik olek tundmus olek ühendamisel.

/te polnud pusle mõte siit mil ühendus on näidatud võimaluses.- te olite käristatud ja sel põhjusel võttis aega et mõista näha mil moel teid ühendada tervikuks - mina tundmus endast.

võttis mis võttis aega ühel hetkel nüüd kahekesi jõudsime mõtteni - nii.

ja õnnestus mil tihti tuli seisatuda mõtte enda mina toimes teid just kui pintsetiga kokku liites - üks mina.

sel moel jõudsime päästa sest jõudsime sellesse mõttesse liiga hilja - 568 tuhat olijat.

28 tuhat jõudsid endina hajuda enne meie mõtte toimet. - näpp mõiste vahelt - hajuda.

see oli valus - mina temas nutsin.

nutsin - mil ei suutnud näha teie-nende kadumist.

siit mõte teile zoastrid - zeostrid - kõigile ja teile siia inimesed.

ärge lubage end minetuda - sealt te ei leia midagi endile - endi algus mõistmisse - mõista end.

see on lahustuvus-hajuvus - olla mitte olnud.

---

siin lõpetame - järgnev mõte järgnev kirjas mil tahame vaadelda natukene sügavamas mõttes mõte end - kes me siis oleme.