mõtted sõi(d)tul.

alustan ühte osa võimalusest esitleda sõnalist ütlust kirjas.

olev kiri on vahetu sõnalise rääkiv mõtete esitlus - mil moel ja kuidas toimub rääkimine ja mil moel eristub kontrollitav kiri rääkivast avalduvast kontrollimatust sõnastusest.

lause ehitus kujundub mitte harjutud olekuks ja avaldub üksik sõna tähendused.

loodan et selle laadsed lugemis rääkimis kirja mõistate.

mil moel mil mõlemad on sõna sõi - tegevus just kui lõpetatus.

miks just kui mil küsiks kas sõi on sõnast sööma söö.

mil pole pole ka mõtet vaevata end mõttega ja ütelda sõidul mil jällegi küsiks miks pehmendus - d mil sõna näitab ja ütleb sõit.

sel põhjusel pole sõidul sõit - ta on sõitul.

mis saab sõnast söö mil tahad ütelda sõi - kas nii - söi ja kui nii siis mil moel s-öö saab olla söö'mise tegevus.

midagi on mäda meie eesti keelega sõltumata sellest et me saame aru teine teisest - mil sel moel ütelduna - ei saanud aru mina - said aru teine teise - te-ine te-ise.

mõistsid - te ine ja te ise - enda olekus endina - mitte mina kes miks oleks pidanud aru saama sest ? olen inimene.

praegu on vaja aru saada mil prae praegu on käsklus millekski mis pole hetkel hetk - aru saamiseks.

--

mõte selline.

alustame vaate olekutest.

vaate olekud on nüüd kirjeldatud kujult väga sarnastena keha rakkudena tema sisemuses - olles ümarad ja kõik võimalikes teise laadsetes kujundites.

seostades neid vaate olekuid kehaga keha rakkudega tekib huvitav mõte selles plaanis et ...

kui me kleebime kõik vaate olekud kokku - erinevad - nii nagu on keha kirjeldus rakud saame me tegelikult keha - ka sisemuse sisemised rakud - vere loome rakud - kõik see mis moodustab tervik keha.

siin kujundus järgnev mõte et mil sa oled - /mil sa võid olla - ütleme nii-moodi ette - sest praegustes tingimustes on seda raske ette kujutleda/ - mil sa võid olla keha rakk.

siis mil moel sa saad võid olla vaate keha une-nägemise keha - keha rakule - mil sa väljud enda unes kehast vaate kehana üldisse olusse - vaate une olusse.

ise-enesest on ta vaate olu.

aga kuna inimese keha on ka kirjeldatud - ta on ka unes - siis mõneti võib tekkida huvitav nähtus mil kaks une nähtust saavad ühilduma siis kui vaate kehade une-nägemine ühildub inimese keha une nägemisega.

siis nad peaksid olema mõlemad nähtavad - nii kehast rakuna saaks vaadata enda vaate keha i inimene tervik mõistena saab vaadelda ja mina kehana saab vaadelda vaate kehi - need kes on keha moodustavad olekud ja järgnev mõte sinna juurde koheselt on - on see et mil keha sureb - sureb ka see võimalus olla vaate keha - sest et une-nägemine lõppeb -

või on teine võimalus ka veel jäetud alles mingil põhjusel et keha surres jäävad alles une-kehad - ja une-kehas eksisteerib teatav aeg edasi nii-kaua /ka see võimalus olemas/ kui sünnib uus keha mil sind paigutatakse uue keha nägemusse.

ehk siis - unest tuuakse sind teise keha rakuks.

selline väga imelik mõte - aga ma ei välista ühtegi sellist kujundit - sest see on hetkel ka une keha.

unest tuuakse sund teid une kehasse ja seal sa saad uuesti alustama eksisteerimist elamist võib-olla reaalsemas une kehas sest see on teatavas mõttes /see on ka küsimus - jah - kumb siis reaalsem on - aga ma välistan selle teise võimaluse vaate kehale - teades et sellel on ajaline eksisteerimine - küllaltki piiratud ulatuses.

vaate kehad ei ela väljas-pool väga kaua.

--

mil me räägime - keha rakud uuenevad siis mil moel seostada seda mõtet seostada seda eelneva mõttega ....

kas siin ei teki sellist mõtet et uuenenud keha rakud on ise-enesest selline nähtus mil kehasse siirdatakse - mil moel ...

hea küll - keha sisemises kirjelduses on kirjeldatud mil moel need rakud uuenevad.

hea küll aga võib olla isegi nii /kõike tuleb tegelikult mõista/ siis kas need ei ole siis juba uued olekud ja selles mõttes ongi nad uued olekud kehas.

nad on uued keha rakud ja nendest moodustuvad uued une nägemise kehad ehk vaate kehad.

* kui me kord sünnime lapsena ja vananeme - ühel hetkel vaate olekud eemalduvad ja kehas avaldub laps mõtted laps meenutused ja keha rakud vanades ei uuene - siis mis toimub.

see juures tekkis veel huvitav mõte ennem kui ma tahtsin seda vastama -

oli jutt et vaate olekud eemalduvad siis mul tekkis küsimus ühes vaates.

esimene mõte oli see et - kas kehast ei tekitata enam vaate olekuid sest et ei moodusta vaate kehi.

mingil põhjusel on keha seisund selline et ta tekitada une keha.

vaate olekutele ehk keha rakkudele ei tekitata vaate olek kehi - see on punkt üks.

millest see tingitud on on oma-ette küsimus.

teine küsimus on see - kui me räägime vaate olekute eemaldumisest siis ärme unustame see et kui me räägime teistest kehadest siis tuleb arvestada et nendes tekivad une-kehad - järelikult teiste kehade rakud ehk siis vaated /see sõnastus tuleb ka kuidagi täpsustada nii et teistel oleks ka aru-saadav mida me mõtleme nagu/ - tulevad ju meie keha juurde.

nad tulevad teise keha rakkude - ütleme teise keha vaate kehade välja ehk siis nad liiguvad selles une-nägemises -

seal muidugi tekib jälle küsimus kas kõigi kehade une-nägevad kehad vaate kehadena on ikka ühes-samas une-nägemises - ühes ja samas une-nägemise foonis.

ei ole - see on jälle oma-ette teema - miks ei ole - ja sealt tuleb erisus sisse kehadest - miks seda sel moel kujundatakse - miks ta on nii-moodi.

mil esineb see laps-meelsus esinemine - esile tulemine - siis see on juba mina-keha - see on nüüd üks /võib nimetada ka selliselt - üks - kunagi keha rakuna olnud mina - on nüüd moodustatud /ja seal tuleb natuke pikemalt rääkima et miks ta moodustatud on - kuidas sünd hetkel sisendub kui kehastuja -

see on just kui mingitest eelnevatest aegadest - eelnevatest keha kogemustest on välja valitud üks - ja see on võimeline just kui vanemana seda keha üldist olu keha juhtima.

see laps meelsuse tekkimine tekib just see tõttu et /ka see on üks veel vaja selgitad/ - et - mingil hetkel hakkavad vaate kehad elama oma elu - ehk siis keha rakud endina - ja teised kes on ühildatud selle keha une-nägemise vaate kehadega - ja siis just kui taandub see mina olek kehas saades kasutus kehaks.

ta eksisteerib pidevalt taustas /ja alati peab selgitama - kas kõigil on just-nimelt nii.

üheselt rääkida ei saa.

- siis tema võib olla vabalt see nähtus et see laps meelsus avaldubki kõigis nendes mälestustes - mõned mäletavad viie aastaselt seitsme aastaselt - aga mis toimus ütleme neljakümmne aastaselt seda ma ei mäleta sest ma ei ole sellest osa-võtnud.

see on nüüd keha osast ja alati kas keha suudab mäletada kui seal on toimunud need kes mäletasid on uued juba ehk uued rakud ja kuhu siis lähevad nemad kes on need vanad -

siis järelikult sealt ära-viidul selgelt une-nägemise keha - ka see moodustatakse kokku tervik kooslust kes hakkab siin kehas kogema -

kui nüüd see keha oleks rakkudena elav siis me selgelt saame aru vot see mina siin mina siin - aga ma ju kogesin keha sisendumisi kehasse - ta tuleb just kui - lennult maandub kehale ja sisendub kehasse - et siis kaotab une-nägemise keha ja saab eksisteerima kehas mil ta jälle ühel hetkel eemaldub - aga seda ei ole nii-moodi kogeda et ta eemalduks - kuigi puuteliselt on ka kogetav - aga tihti on nemad jälle teised kehad - teistes kehades olevad vaate kehad.

on loomulikult ka vabu vaate kehi - see on jälle teist-moodi tekitatud näitus - ja kes nemad on.

mil moel nemad sisenduvad samasse fooni ja kas nad on alati sama-sugune nägemine mis teisel sest tihti oleme me kuulnud ka sellist ütlust - ma ei näe sind kus sa oled aga ma kuulen sind läbi keha.

see mis ma ennem rääkisin annab selge aru-saamise ka kõigile teistele kehadele vaate olekutele mõistmise kui oluline on see mil moel ma hoian endana vaate kehade - selle tervik keha enda kodu tunnetust tervena - sest tihti meie need samad kes moodustavad keha rikuvad seda sama keha teadmata et nad seda teevad oma une-kehadega.

sest ta sisendub ja saab osa-võtta läbi /vaate kehana tuleb keha pinnale - ta ei tulegi sisse ja võtab osa sellest elamisest.

on ka muidugi neid kes saavad keha rakkudena ehk siis sisenduses - võtab osa sellest elust.

ka siis puudub see teadmine et ta võib selles üldises enda imelikus soovis - saades teada et see väline sisendus ja toiduna millega tahes siin on palju - võib selgelt mõjutad seda tema enda kodu tunnetust - tema enda keha sel moel et see viib ka teda end juba nii-võrd palju mõjutada et viib selle osa kehast - sõna otseses mõttes hävingusse ehk haiguse tekkele.

see on nüüd seos mõte haigustega - mil moel meie endina kanname sisse haigust.

kui vaate keha une-kehana läheb teise unesse - saab sealt nakatatud ja tuleb tagasi ja nakatab end - ehk ta on juba nakatatud end läbi une-keha ja nakatades keha ja üldist süsteemi - meie keha rakud - meie vaate kehad - meie une-kehad.

me kanname jälle välja - see ongi piisk nakkus.

saate nüüd aru see on piisk nakkus - seda nimetatakse just nimelt nii.

et kui ma rääkisin seda juttu praegu eelnevalt siis ma toon selle mõtte väga selgelt siia ja siit jälle kõrval kehasse ja ka teistesse kehadesse -

et kui me tahame üldse midagi elus kogeda ja me räägime enda dna arengust ja spiraalide lahti kerimisest - vot me olemegi need spiraalid.

nii kaua kui me ei saa aru mil moel me moodustame tervik keha - kes me oleme vaate kehadena - mil moel me tuleme kehasse ja väljume kehasse - mil moel toimub meie asendumine - nii-nimetatud uute rakkude moodustumisena kehas - ja need kes ei moodusta ega uuene - nad eksisteerivad selles ajas - nii kaua kui keha eksisteerib - need on püsivad olekud.

alles siis me suudame - alles siis võib olla meile võimaldatakse.

ma ütlen võib olla et mitte liigselt tekitada sellest illusoorset kujutlust - kogeda seda et me saame välimuselt ja ka enda olekult uut keha kogema - sest et kui muutub välimus siis muutub ka meie endi seisund selles kehas mil kogu keha tervikuna on teadvustav.

vot siis kui me läheme lendu kehast ja tuleme - siis me teame see on see meie ühine punkt ja me kõik oleme nii teadvad kui tervik keha on teadev.

siis me saame nimetama - keha teadvus ja me olemegi keha teadvad olekud - keha mäletavad olekud ja kõik see kokku.

küsimus oli selles et mil moel tekivad siirded kehasse ehk teatavad teise laadsed nähtused kehas mil me tihti ütleme nad on halva loomulised ja on hea loomulised nähtused kehas - mõni kord ka sellised mida inimestena just kui üldse ei avasta - aga kui me kogeme et midagi on kehas -

see on nüüd selline nähtus et - jah - mil moel seda rääkida - ehk ma ei oska rääkida.

seda võib rääkida sel moel - keha on surnud - on vabad vaated - vabad vaated otsivad kodu et ellu jääda selles vaadete suremise selges mõttes

ja kui nad saavad mingil põhjusel koha või suudavad sisenduda - ma jätan selle võimaluse ka siiski alles - kuigi me siiski teame et kui on tekitatud mingi-sugune une-nägemine siis peab keegi olema kes kontrollib - järelikult keegi peab andma loa

ja kui see on saadud siis ta siirdubki kehasse ja seal moodustab teatavaid konglomeraate teatavaid sõlme teatavaid punkte.

hea on kui ta suudab ühilduda teiste vahele nii et ta ei moodusta rohkemat

aga kui temas on midagi sellist mis tulnud kaasa mil on jälle tekib küsimus mis asi on see miks seda võimaldatakse sest ta võib põhjustada ka haigus nähtusi eriti veel siis kui keha enda tervik kooslus ei ühildu selle kooslusega - hakkab teda eemale tõrjuma

esiteks ta hakkab tekitama nähtust ja siis hakkab see vastandumine ehk siis inim mõisteliselt saad aru - üks riik hakkab sõdima teisega - kes keda hävitab - kes võimsam on

kui on see võimas kes sisendus siis ta hävitab tervik keha ja ühel hetkel sureb ise ka sest et ta hävitas keha

nüüd sõltub sellest informatsioonist

kui ta suudab üles võtta üle võtta ja eksisteerib vähk kasvaja kehana

ta liigub tervelt välis kesta naha nahk on terve aga selle all on selgelt hoopis muteerunud olek

aga praegu inimese mõistes sellist asja ei eksisteeri sest see hakkab tekitama kohe lagundamist - üks teine nähtus põhjustab kohe nende rakkude lagunemise - järelikult selle tulemusel eralduvad kõik-võimalikud jääk-ained - jääk-ained põhjustavad üldist toksilisust ja viib lõpp-tulemusel ka tema enda hävingule sest informatsioonil ei ole antud praegu sellist voli et ta saab end sel moel uuendada et eksisteerida näiteks väga selgelt inimene-vähk-kasvaja.

ma natuke lihtsustasin ja mitte täpses sõnastuses et oleks aru-saadav et kui su sisu ei olegi enam see - ta moodustub hoopis teise-laadsetest rakkudest ja teised vaatavad seda kui vähk-kasvajat kogu-keha - aga ta eksisteerib sümbioosis - ta eksisteerib selles mõttes et ta ei sure - sellest ei suudeta aru saada

esiteks see tõttu et selliseid asju pole avaldunud

teiseks et see keha mis moodustub säilitab ja üritab säilitada temas kõik-võimalikel moodustel kuni end surma viies.

aga mida teeb meditsiin mil hakkame meditsiiniliselt kiiritama.

meditsiiniliselt kiiritamine on ju kiiritamine.

me oleme ju rääkinud mil meile tulevad rääkima sisse suured mõtted ja tekib kiirgus spekter

hävitavad samas keha elus rakke selleks et säilitada teisi rakke just kui

aga samas nad aktiveerivad seda sisemist informatsiooni mille tulemusena on selgelt ka tõdetud ja kiiritamise tulemusel muutuvad nad ise rakkudeks vähk.

nii-kaua-kui meditsiin seda aru ei saa nii-kaua ta võib ka rikkuda keha ja ei midagi muud mõistlikku.

see et tervenemine on toimunud see on tänu sellele et me elame sellises nähtus olus mil on võimalik sinna sekkuda - muidu sureksid kõik kehad ja meil pole kuskil olla

ehk siis tegelikult me oleme väljas sellest nähtusest sellest inimese kogemisest

sest meil puudub täielik teadmine sellest endist - kehast ja mil me seda kõike saame tervendada endina - hoidmis mõttest rääkimata

kõik puudub ja me õpime kurat teab mida siin.

me räägime sellest inimese kehast see on mõiste üld nimetus - räägime une kehast - räägime endist vaadetena - samuti une-kehas olevatena - une-kehas vaatavatena - siis tegelikult une vaate keha ja praeguses rääkimises on ta suunatus siia - sellest une kehast ollakse veel-kord une-kehas teistes nähtustes.

seal tekib minul küsimus - kas me kõik oleme vorm olekud või me suundume sellest nähtusest kõigisse muudesse kehalistesse nähtustesse.

see on oluline.

kas selles olulisuses on sees ka inimese keha - kas seal on ka inimese vaate keha sees.

kuna siit kehast tuli esile just kui jaani kehast nähtud rääkimise moodus viis laad - teatavad sõnad ütlemised - teatavad liigutused kehalised tekivad - siis see seostus kohe jaan kehaga - siis mis see nüüd tähendab.

küsimus selles kas une kehadest une-kehadesse - see sama keha raku mõistesse - kas meid paigutatakse ka nii-moodi ümber et ühel hetkel on kodu keha jaan keha siis on see henry keha siis on veel keegi teise keha ja mil moel ja mil seaduses see toimub.

kui mitte kõigi vahel siis millises ulatuses - kui palju on neid kehi mil meid nii-moodi ümber tõstetakse ja kui ei tõsteta /ja kui tõstetakse - ma jään selle juurde/ siis mil moel see toimub.

kas siis tegelikult - millises punktis mina olen ümber tõstetud.

järgmine kord kui me räägime süsteem nähtusest siis selles punktis tõstetakse meid ühest kehast teise.

kes tõstab milleks tõstetakse - kas selleks et saada kogemus ühest kehast teisest kehast.

siis on veel teine suund - ma tulen just kui sisendusena - ma olen sisend vaade ja ma olen samas ka ühel hetkel välis vaade ja juhtub ka nii - ma olen sisend vaade ja välis vaade ühe-aegselt.

ja just kui ei tunnista end et ma olen ka välis vaade - just kui ei tea seda.

sisend vaatena ma võin sellest ennem aru saada - välis vaatena ma olen harva seda mõistev - samas kui näiteks juhtub vastu-pidi.

pidevalt selline eh olemine - just kui peaks teadma aga ei tea ka.

sa just kui tunnetad aga samas ei tunneta seda sel moel et saad ütelda jah see on nii.

kui siis kui välis vaade on keegi - ütleme une-kehas tuleb lähedale ja selgub et see olen ka mina siis mil moel seda talle ütelda.

kuule mina - ta ütleb mis asja.

mina olen siin selles une kehas sina selles - tegelikult meie oleme üks.

kuidas meid sel moel lahku viiakse et me ei suuda teine teist aimata ega tunnistada et me võime olla üks.

ja muidugi küsimus - miks kõike seda nii palju on vaja ja kas meid tegelikult on nii palju siin Maal kui sellise kirjelduse järgi hakata nüüd vaatama.

mul on tunne et see arv peaks kolm korda väiksemaks muutuma - kui meid on tõesti nii paigutatud.

järelikult Maa nähtusi peab tunduvalt rohkem olema ja seda on ka esitletud - selleks et kogu see olev mõte teostuks kehaliseks inimeseks.

kes on siis see kes saab olema mina ütleja kehast - mina keha.

aga kuna me kõik teame seda - me teame täpselt kuidas on.

kuidas mina tulen esile mil moel mil mind ei paigutata kehas kuskil siia /peasse/.

mis aeg mina olen siin.

ja - ma saan aru - siit võetakse välja - ehk siin on olemas see punkt - siin on olemas punkt kuhu mind siirdatakse kaude ja sealt võetakse mind välja ja pannakse keegi teine asemele.

ja nüüd ütleb - ma olen tänasest päevast siin - kes sina oled.

ma olen nimi - mul on ka nimi - nüüd olen ma henry - ma olen nüüd selle keha juures - mind pandi selle keha juurde.

keha ütleb okei - me saime juba teada me kuulsime me kogesime kui sind sisse toodi ja tema läks eemale jättis meiega hüvasti.

kuhu ta läks - kas teostati asendus - jah ka see võimalus olemas.

ta läks sinna kehasse kust sina tulid.

kehade üld kooslusele anti teada - me tekitame nüüd minadele tunnetusele vaheldust - nii - mis hetkel mina keha tunnetuses saan olla see sama mina kes nii-moodi paigutub.

sa näed kui palju küsimusi.

teistes kehades me ei tea üldse.

ma lähtusin sellest tingimusest mil me kõik teame.

see alg õpetus on meil saadud ja me selgelt kõik teame ja isegi siis mil mõni meist kipub unustama kogu sellest eelnevast lähtunud siis me teine teisel aitame meenutada - selleks me olemegi - selleks me moodustame et õppida siis üksikult inimestena elama täpselt sama mõttega.

ma hakkasin just kui vastust saama

kui selgelt teadvustan et me oleme pidevalt nii-moodi ringluses olnud - me peaksime tegelikult järelikult kõiki inimesi just kui tundma siis kuidas ma saan siin inim kehaliselt vastanduda talle kui ma teda tunnen ja kui me oleme õppinud elama sel moel - et saame ainult koos me midagi ühiselt teha.

mitte nii et mina olen käed taskus ja sina teed tööd ja mina jalutan sinu kõrval ja käsutan.

* see on kordus mõte - me võib olla oleme rääkinud teises sõnastuses aga sel moel et me õpime ja me ei vastandu ja kui meil tekib vastand mõtteid siis me selgitame seda miks - aga siiani ikkagi avaldub vastandumine - tühistamine isegi - teise mõtte tühistamine.

ja - seda peame tunnistama ka meie kes me oleme siin jaani kehast tulnud - ja selgelt me ise tahame vastanduda sealt kehast ütlevale mõttele - pigem oleks vaja mõista millest on tingitud see jutt - miks me ise räägime seda juttu seal kehas.

muidugi jah mina olen nüüd kaua eemal olnud aga ikkagi - mõte jääb samaks.

meil puudub mingi kindel alus pind selles teadmises ise enda mõistmises paljus kõiges.

vastandumine tekib alati kui me ei mõista ja ma hakkan kogema midagi eba-määrast endas - just kui ohtu endale aga mis oht saab olla teadmises.

kas selles teadmises mida seal kehas esitletakse ei ole ju ka tõestust ja ometi selle õppimiseks või selleks makstakse raha.

no see on oma-ette küsimus - jah - ja ta on olemas nii-kaua kui teist-moodi lahendust ei ole.

ma nagu näen te olete läinud sellele teele selle kahe kehaga ja veel mõlemad.

te mõlemad ei tegele ju üldse sellega ja teie teadmine tegelikult kui hakata rahasse ümber panema - no kuulge.

--

tuleb alustada kohe algusest selle laadset mõtlemist et sind ümbritsev olu ongi elav mateeria sest et kui õpetuse sees on une keha une-keha siis võid ka sellest aru saada et kõik see võib ka olla unes kuid kui uni on kujundatud reaalseks ja meie olek selles unes on täpselt sama siis sa ei saa eristada seda enda olekut sellest olekust - just kui see teine olek on reaalsem kui see olek -- see on punkt üks.

punkt kaks on see et teistes olekutes me oleme eraldi olevates nähtustes.

siin me elame koos - siin ei ole mitte me ainult ainestus maailmas ega vorm olemite maailmas /kõigis nendes nimetustes/ - siin meid on kokku toodud ja kui hakkad sellest aru saama siis saadki aru et see ongi päris samas me võiks vabalt küsida - kas see olu kus me tuleme on päris - ma saan kindlalt vastuse - ei ole.

päris on seal kuhu me kunagi alles jõuame ja sealt võib vastus tulla - seal ei ole kedagi kõik ootavad teid.

kes see kõik on - maailm enda kõikses olekus.

aga mis on maailm kõikses olekus kes ootab meid.

võib olla ootavad meid need kes ei saa maailmana olla kui meid ei ole - me oleme maailma osaline oluline komponent - me oleme siis inimesed on see oluline mõte

dileit mõte.

meil on see kogemus olemas kui lihtne on teha dileit - oleme rääkinud et oleme digitaalses maailmas siis kustutatakse ja meil on võimalik uuesti - teeme re käivitused ja kõik see aga kui sul on see kogemus olemas kui - ja ka siin kui sa oled kirjeldand kirjutand arvutisse selgelt ühe peal-kirja all - see on üks ilm /ütleme siis/ sest kui ma ütlen et kohver on maailm siis selles olevad kirjad on ilmad - sellel on oma peal-kiri ja sinna sisse kirjeldub kogu meie olek - me oleme need me oleme sellised ja nii edasi.

kujuta nüüd ette ma teen dileidi ja keegi jõuab ainult veel hüüda aa - kadus

ja mul ei ole mitte kuskilt võtta -

meil on üks hea mõte - meil on üks päästmine

kui ta sinu arvutis on siis sa lähed kähku prügi-kasti ja taastad - ja siis tuleb tagasi ja ütleb - miks sa nii tegid.

ütlen sorri ma eksisin sest ma kustutasin teda aga ma taastasin - järgmisel hetkel on ta kohal ja selgelt teadvustas et teda kustutati.

valus.

lindistamatta jäi mõte

me rääkisime kohvrist ehk siis arvuti süsteemis prügi-kastist - halb nimetus sest keegi ei taha end tunnistada prügiks ja see õige nii ei tohi teha - siis sellised tegevused mil on toimunud näpukas - näpukat juhtuda ei tohi - sest seal on paljud elud ja meie mõte läks sellele et - liikus selles suunas et kui me võtame praegu eestit ja kujuta ette keegi teeb eestiga näpuka

siis võtame kehad - liidame keha üks kooslus arvud kõigi kehade arvuga - kõigi kooslustega - saame sellise väga väga isegi meeletult suure numbri

ja kujutage sellega tehakse nüüd dileit ja hea on kui ta läheb sellele dileiti siis ta satub sinna ja ta nagu ei saanudki aru mis toimus et ta tegi midagi valesti kui ta ühel hetkel avastab - polegi seda - mis jama see on ehmatus mis sugune - kus te olete - siis tuleb meelde - prügi-kastis.

aga kui toimub prügi-kasti kustutus samuti märkamatult endale - ah oli vaja puhastada - a ta ei tulnud selle peale et ta tegi ühe seukse vea - siis ongi kõik kustund ja seda taastada mitte iial ei saa.

teine mõte oli see et mil - samas mõtte suunas kuid suunitluses selles et kui sa moodustad midagi - me hetkel ei moodusta see teatud on - ju sa ei ole suuteline moodustama midagi aga sa juba teed seda paigutad sinna elu meiena väga palju ja sul ei ole lõpp mõtet sellele - sul ei ole mingisugust arengulist mõtet ja sa tegid nagu sõnastades mõur mõttega endale teadmata põhjustasid mingi maailma tekke ja jätad teda nii-moodi ripakile ja see maailm hakkab hingitsema vahele - tekivad paljud probleemid sees - hakkab surema

ja ühel hetkel sa märkad et oh selline asi on ja paned ta dileiti või - sa isegi ei suvatse teda kontrollida - või siis eemaldab juba suured mõtted - juba keegi teine kelle maailma sa moodustasid selle suunab prügi-kasti sest see hakkab juba mõjutama teisi.

ta võib teha nii et paneb prügi-kasti ja ei vaata sinna tükk ajal sest tal on omalgi tegemist - või ta siis võtab kätte ja vaatab mis asi oli see mis põhjustas

ma räägin esimest varianti sest ta leiab ühel hetkel aega - siis on see väga halb - miks halb - sest et see nähtus toimub selle sees edasi

ta võib ühel hetkel selle lahti teha ja vaatab ja seal polegi enam elu - ta ütleb - huvitav miks ma seda kohe ei teinud

kui ta teeb kohe siis avastab et seal on veel elu

ta vaatab mis elu see on ja nopib selle elu sealt välja ja paneb teise - moodustades talle kas või endast ühe sellise väikse ilmakese ja paigutab selle sinna elama - vaadeldes et milles oli see põhjus - võib olla talle endal on seda vaja mõista millest tekkis see nähtus seal

mitte ta ei tahaks nüüd katse-alusena teha aga ta hetkel ei saa sellest õiget mõtet kätte sest teine ei mäleta midagi mil moel ta seda tegi ja nüüd ta selleks et mõista kes on need kes elavad veel tuleb tal neid vaatlema hakata - järelikult ta peab eradama end enda elust enda tegevusest enda maailma vaatlusest nende vaatlusse - see on kohustus

kui ta tunnetab - ja ta nii võrd teadev et saad sa aru mis on see elu - siis ta teeb seda

ja loomulikult teeb ta seda eriti veel siis kui - tal on nii võrd palju oidu et ta on moodustand endale teisi need kes suudavad sel ajal tegelda nende maailmadega

alati peab olema keegi kes seda püsivust hoiab - pauer steišõn - ehk siis kogu see kes tegelikult moodustab midagi peab ise alles olema

siis ta annab selle üle nendele

mitte see et nad ei hoia seda vaid nad hoiavad seda korras et see kõik toimiks et ei tekiks midagi sellist ja mõni kord nad ei sekkugi üldse sellesse elusse vaid nad on lihtsalt vaatlevad

siis tema tegeleb selle jutuga - vaatleb üksi-pulki kõik üle ja siis teeb otsuse.

--

siin on alati üteldud sellist lauset et see ei õnnestu

ajaloos on ta olemas - me peame järgima seda kindlat reeglit mida tekitab programm elu elamise suunitlust

neid peaks siiski lahku viima - teatavas mõttes paneme need siiski lähestikku - päris ei liidaks

jutt selles et ei õnnestu - miks ei õnnestu

ta ei õnnestu see tõttu et sellele grupile sellele kooslusele on näidatud et tema mõttes ei toimu aga kui keegi tuleb ja ütleb proovige seda teist mõtet

nad lähtuvad enda lähtest ja neil on näiteks õnnestunud - aga teised ei suvatsegi kuulata seda sest neil on pidevad kogemused - see ei õnnestu

aga kuskil oli viga sees /see on nii nagu matemaatilises arvutuses - teed ühe vea saad teise numbri - kui sa üldse midagi sellist

täpselt samuti on kogu selles elamises

sul tuleb anda õige lähe selleks et jõuda - aga seal on vaja kogemust seal on vaja teadmist ja ka võimalust mitte eksida

isegi teadev võib eksida eriti kui tal on suur ulatus käes - ta peab suutma korraga palju haarata - selleks on vaja teisi

mõtte visuaali andja ehk siis mõtteline esitleja ja selle mõttega liituvad

maailmade loomises moodustamises tekitamises on selline suund olemas

mil minul on mõte - ma teen selle mõtte lõpuni ja seda ma esitlen neile - need kes on omas kindlas selles suunas selle maailma moodustumisel - nad teavad täpselt neid võimalusi - neil on väga suur kogemus

nad vaatavad oma ühte väikest suunda kas see sel moel õnnestub - kas sellel maailmal on püsivat seisundit - kas selles tekitatud elu tekkiv elu kujundatud elu - kõik nimetused sest ühel hetkel ta nii kui nii moodustab selles päris elus tegelikus elus - meil on veel teine sõna aga sinna on vara jõuda -

siis saades selle vastuse et jah või ei

ja kui jah siis ta annab selle üldisse vaatlusse teistele - ehk siis koos vaatlevad mil moel nemad kõik üksikud täpis teadlased ütleme siis selles sõnastuses - paneks kokku oma jutu - kas siis ta ka toimib

ta võib üksikult toimida aga ta ei toimi koos

ja kui sealt tuleb selgus et ta toimib siis alustatakse

selleks on olemas teised kooslused ja nemad alustavad selle alusel

nüüd vaatlust ja kui seal on ka midagi olnud ja sellel on perspektiiv mõte - tulevikku vaatlev mõte - siis teostatakse teatavaid mõttega koos kes seda esitles teatavaid parandusi

aga kui sealt üks suund ei õnnestu siis see ei tähenda - sest teised võivad ütelda - meil õnnestus

siis tuleb mõttega üle vaadata see suund mis seal oli nüüd mõtlemata jäänud

muide enda teadmine ei ulatand nii kaugele et suuta vaadata nii kaugele et seal ei tekiks sellist lahknevust

et see üksik vaatleja ei ütleks talle see ei tulnud esile see ei jää ellu see ei toimi sel moel

kõik see jutt on väga kaua kestev nähtus sõltumata sellest et räägime et kiiresti mõtleme - aga - väga kiiresti mõteldes võib tekkida vigu

neid on maailmas üksikuid kes sellises mõtte kiiruses ei tee vigu - miks

nende elu kogemus on nii kaua olnud ja samas isegi nemad ütlevad - ära nüüd liialda meiega - ka meis on võimalik eksimuslikke.

--

tekkis mõte värvustest.

midagi on selles jutus sees - see nähtus mida me ei koge ega näe sest me teame et informatiivne ja informatsiooniline - tulevad mõlemad sõnastused

midagi avaldub teatavates - ta ei ole nii-palju värv aga ta tekitab sellise võimaluse et mina inimesena saan esitleda seda värvi paletis - ta tekitab minus midagi teise laadset kui sulle sest sinu see enda tunnetus mis on see mina

me rääkisime enda väga erinevatest lähetest enda arvatavast kujunemisest ja paljust muust

kuidas saab üks ja sama asi tekitada mulle erinevalt sulle ja sulle kuigi üks ja sama peaks olema ühte moodi tunnetatav meis - järelikult meie enda lähe on väga erinev selles - ehk siis see kujundus mõiste et - mitte see et värv on erinev või see tonaalsus ehk siis see sõna informatsioon erinev - mina olen erinev sellele informatsioonile ja sellest lähtuvalt kujunevad erinevad aru saamised sellest ühest ja samast muutumatust nähtusest

kui kõik on üks ja meie oleme erinevad siis me kogemegi kogu seda meie olu erinevalt - siin on tehtud teist-moodi liigutus

mitte maailma ei ole muudetud erinevaks - vaid meid on muudetud maailma erinevaks erinevalt moodustatuna tekitatuna sünnitatuna kõigis ka teistes võimalustes

sa muutsid sõna mitte erinevaks vaid erinevalt - kas see vaks mõiste vakstuv et me oleme oma lähte mõistmises või oma mõistmises kujunduses nii kinnistunud et me ei suuda laiemalt vaadata

no seda ka aga veel midagi oli - see et vaks ja valt - minu suunast ütleks vaks ja tema ütleb mulle et valt ja siis me vaidleme kumb see õigem on - sest minule kujundub ta sel moel ja see ei olegi mulle vakstuv ja teine valt ütleb et et mulle on see vakstuv - ütlen kuidas saab see nii olla.

--

* kuulates uuesti rääkimist autos seostus mõte brandon bays raamatuga rännak milles oli just kui vestlus hepneri majas - ta käis oma sisemisel rännakul - ma ei tea sõnastus on hetkel nii palju kui ma olen seda kuulnd või lugend - raamatut ei ole lugend

teine küsimus tekkis kui see keha minetub sureb - olev kasutus keha - siis millised meist rakkudest moodustuvad kas une-vaate kehad või vaate-une kehad - millises erisustes kellele võimaldatakse uude kehasse just kui uut elu alustust või jätkuvat elu kogemist elamise kogemist inimeseks olemise kogemist - sellised mõtted.

sinu sel moel alustatud mõte viitas ja tõi mind sellisse kujund mõtte juurde mil ma tahaks sõnastada sel moel et - mil keha sureb - sest et kui keha sureb - ma ei saa ütelda sest oleme ju rääkinud - keha kirjeldus jätkab oma elu edasi.

see et me näeme ja kogeme teda suremas endana ei tähenda et ta kaob meile

ta võib väga vabalt avalduda uus sünd kehana - näidates end teatavas muudatuses - vastavuses nende kehadega millede kehade keskele ta tuleb

ta peab olema sarnane vanemate kehadega

jutt oli selliselt et vaate kehadeks olijad võivad ümber paigutuda - neid võidakse panna sellesse kehasse - see on üks võimalus - ja selge see et seda ka tehakse - sinna liituvad uued.

nüüd on küsimus selles et me peame saama aru et mis on need jutud mida siin on räägitud - me oleme kehad - siis küsimus on ka selles kas see on kooslus mõistes tervik kirjeldus keha - nad püsivad ikkagi veel kooslusena

järelikult on nad suutnud end enne seda avalikku surma

mis on see avalik surm - sind ei ole siin olemas enam - keha sureb ja me siin teadvustame et nüüd seda inimest ei ole

nad on suutnud enne seda mil toimus see surev hetk suremine koonduda sel moel et nad moodustasid tervik mõiste keha - keegi ei olnud väljas ja sel põhjusel sel moel nad suutsid säilitada oma teatava tervik vaate oleku

nad eksisteerivad edasi just kui kehana edasi ja siis kui nad tulevad siia vaatesse siis nad võivad ütelda seda suunas - meie oleme kehad.

küsimus on alati siis kas nad siis saavad vaate kehana eksisteerida

ühes teises unede nägemise unes nad saavad seda teha - kuid - loomulikult mitte endana - neile saab võimaldada sama laadset väljumist - kuid siis nad peavad tegema teatava ringi et jõuda siia une nägemisse

ehk siis tegelikult - neile peab võimaldama saada teha üks teatav ring - ma tahtsin ütelda sagedus ring kuigi ma ei tahaks tunnistada et see õige on - ja siis nad tulevad siia nägemisse

nad tulevad just kui teise nähtusse mil teised ei koge neid sest nad on sügavamas une seisundis - teised on just kui pindmises

seal on muidugi jälle mõistetes on vaja suuta aru saada seda erisust mis on see ja mis ei ole see

teine mõiste oli - kui öeldakse ja ka üteldakse et mina - mina olin keha

siin tuleb selgelt esile see mõte et üks nendest olles mina kandev üksus mina kehastuja mina kehas olev kes saab kujunduma ja kogema keha kirjeldust endale ja nüüd siis selles kehas moodustuvate rakkude kogumikuna ehk meiena vaate kehad siinses nimetuses - teisiti nüüd - une vaate kehad ja vaate une kehad

siin tuleb jälle aru saada - see ei ole sõna mäng - see on väga kindlad avaldumis reeglid

siis ja mina sel moel ongi tema üksik teadvustus - tema kes tegelikult ju inimesena ei tule esile - egas siis kehastuv olek ei tule esile

ta väga harva tuleb esile ja sellel on oma teatav tingimus - aga loomulikult ta tuleb esile nii et seda keegi ei pane tähele sest seda teadmist puudub ja ta ei peagi olema nii märkav teiste keskel - ta tuleb sujuvalt

no mil sa oled siis teadev ja suutev aru saada mil keegi räägib kas vaated või tema - keha mina - siis on seda võimalik eristada aga tavaliselt seda ei võimaldata ega lubata

põhjusi on palju - hetkel veel on neid palju põhjusi.

* tuli küsiv mõte seoses sõnaga kodu-keha - et õhtul nagu sina ütled - hakkame meie kes oleme vaated - hakkame koju tagasi tulema ja sina ütled et sinu selg on nagu lennu-väli maandumine sisendumine - siis kui kaua me oleme väljas ja mis toimub meiega - mingil hetkel toimub puhastamine

kuidas toimub meie vaate kehades kogutud - ütleme informatsiooni talletamine salvestamine või selle analüüsimine.

jah - analüüsimist ma ei taha sest siis ta lahustub ja kaob ja sul pole kustkilt --

see on lüüsiv - ehk siis teatav -- kui mateeria muutub siukseks kolloidseks ja lahustub üldisse olusse fluidaarse ainestus osakestena - jätke meelde see on lüüsuv mõiste - mateeria lahustub sel moel

* kas seda võib seostada nirvana mõistega

jah - aga 96,89 protsenti ulatuses on see nirvana mõiste.

see on siis kui ma omastan teid endale

ma jätan üle-jäänud osa alles teiena

ma võtan kõik selle teie endale ja mil ma hakkan teid taastama siis ma taastan teid sellest samast alles jäänud osast ja ei anna teile kaasa mitte midagi

ja nüüd alustate uuesti selleks et tagasi tulles minuni minusse ma jätan teist alles just selle osa - üle-jäänud võtan endale

ja nii kaua kui ma suvatsen seda teha

nii kaua kui keegi ei sekku ja ei luba mul enam teilt võtta kõike seda mis on teie enda oma ja säilitab teid

see peab olema keegi suurem vägevam ja mulle selgelt tegev et sul on aeg ise ka õppima hakata mitte teiste teadmisi omandada läbi teiste minetamise

nüüd püüdke sellest aru saada - läbi teiste minetamise omandan mina oma teadmise.

ma lähtusin kehast - kehast kui tervikust koosluse kujunemises.

sa viitasid nirvana suunasse - see on seos mõte - tuleb vaadata mis suunast on meile nirvana tulnud sõnastusena - selle mõttena

siis räägime nendest - ärme endist räägi selles mängus - räägime seal olevatest - need kes elavad nirvanas ja need kes on toonud siia nirvana mõiste ja need kes on võtnud siit nirvana üle - kuuluvad sellesse nirvanasse

nendele see ongi nii - see on nende elu - see ei ole meie elu - meil käib see asi teisiti.

* räägi siis mil moel see toimub kui me oleme vaate une kehadena ja tuleme kodu kehasse tagasi

sa rääkisid seal piiris aga siin tuli minusse küsimus et võib olla sel põhjusel ongi need mõisted ja need olekud toodud siia eesti olusse et nad saaksid siin kogema teise laadset mõtet.

* teise laadset mõtet nad saavad ainult sel juhul mil vaate olekud tulevad siia

a mujalt ei olegi võimalus tulla - ei olegi

siis saate aru et see keha - kui me rääkisime lend keha - toon selle mõiste ka sisse

* kui kaua nad saavad eemal olla.

ikka saavad olla küll 

aga tavaliselt toimub meil teisel kolmandal päeval teatav ringlus - kolm päeva on maksimum mida me oleme lubanud eemal olla sest et määrivus komponent on ikkagi väga tõsine - nad tulevad ennast puhastama selleks et uuesti minna.

see on tõsine mõte ja mitte nali.

inimestena teate väga hästi - käite korraks käed taskus kaubandus keskuses ringi ära lähete koju võtate käed taskust välja avastate käed mustad - mis juhtus te ei puutund ju midagi.

nii on kõigi asjadega nii määrduvad ka riided mõistmata moel sest te ei näe seda määrdivat määrduvat komponenti.

kolmandal päeval aga siiski on see jutt meil natuke teisiti

mõni kord nad maanduvad vahe kehadesse ehk siis teistes vahe kehades ja ka teistes kehades - eriti veel siis mil teistest kehadest on suunatud siia - samasse punkti sisenduvad nemad - mil nemad sealt on siia tulnud

täpselt üks ühele toimub vahetus.

* kui meie väljume kooslusena vaate une kehadena - kes siis on sel hetkel kehas.

selle teise keha juurest - ja ega nad pea minema vahetult selle keha juurde

tähendab selliseks ajaks peavad minema kui neil see vajadust on korrastada - siis nad lähevad sinna

muidugi seal on halb see et kui see keha ei ole võimeline sel moel neid korrastama siis nende aeg lüheneb

nii kui siit väljutakse - tuleb see teadvustus et nad väljuvad - siis nad tulevad koheselt siia lõpetama enda korrastamis tegevust selleks et uuesti väljuda.

ega siis keha rakud vaate olekud ei püsi kehas - nad pidevalt lennus

väga harva kui on tõsisem rääkimine siis toimuvad koondumised - ja on ka mõni kord nii kiiresti et sa koged kehaga seuksete väikeste osakeste pommitamist

nagu kiirendus ruumis oled - tulevad naks naks sisse - ta ei tule nii esile

kui ta tuleks nii selgelt esile nagu ma praegu rääkisin no siis oleks väga raske inimesena olla - sa saad aru - nagu väikste väiksed asjad pommitavad sind

sisenduvad kapslitesse - naks ja sees - siis kui hakkab tõsisem rääkimine sest kõik tahavad kohal olla

ehk siis tegelikult on ka tingimus selleks et tekiks järjestus mõte - peavad olema kohal et see mõte toimiks sel moel sest ka keha hakkab endana rääkima

aga keha saab endana rääkima kui kõik on kohal - oma unedest väljunud ja võtavad reaalselt osa sellest tegevusest rääkimisest

ja mina on nüüd siis see rääkija - mina on nüüd see hääl ja temasse sisendub ja kui mina teen taandusse teeb taanduse sunnitakse tegema taanduse ehk siis step tagasi siis võib ka keha endana tulla rääkima - üks keha suund olek tuleb esile ja räägib seda mõtet

meil on kirjutamised sel moel - keegi kehast tuleb esile - on trükkija on näpud

see on meie keha elu.

kõige lihtsam on meist rääkida - siis vast mõistavad ka teised.

* kuidas toimub meie puhastamine kui me tuleme tagasi kehasse vaate kehadena ja mis toimub kehas selle puhastus tulemil.

kehastumis mõte ajab mind natuke naerma - miks - sel lihtsal põhjusel et kehastumise mõiste puhastumise mõiste toimub sel moel nii nagu keha peseme

sõltub milline on su määrduvus - millega sa kokku puutusid enda une kehas

me oleme siin kehas ütelnud nii moodi et palun see koht veel kord - see on umbes nii moodi - ütleme see ongi nii

vaate olekud on keha pinnal ja mina enda tegevusega enda une kehast pesen nende une kehi - nad on keha pinna peal

nad on tihedalt kõrvuti ja keeravad ennast

siis kui ma harjaga ja seebiga teen siis toimub nende pind puhastus

sellest tuleb aru saada see ei toimu mitte kõikjal - see on seotud nüüd selles selle toime andmisega selle une keha käe kaudu

see tõttu sa koged ka et kui selle keha käsi puudutab siis sinul hakkavad toimuma teatavad sellised kehast välja viskamised teatava sellise fluidumi taolise nähtusena mida inimesena koged teatavate krooksudena ja eraldumisena

see on üks võimalus - see on reaalsem asi mis toimub ka tegelikult selles teises kehas ehk sinu juures

* jah ma seostasin mingis osas sellega et nad ei tule kõik selleks hetkeks koju kui me lähme õhtul pesema magama minekul - nad tulevad hiljem tihti ka öösel ajal - mis siis toimub

öisel ajal on teist moodi

põhi-mõtteliselt on see jutt selline et kui on vajadus siis nad tulevad pesemise ajaks - selleks antakse teadvustus - mõistmatul moel inimesena ise-enesest aru saadav - antakse teatav signaal et me hakkame tegelema sellise nähtusega ja siis kogunevad

seda on kogeda pesema minemisel kui hakkavad kogunema

ja tihti on ka teisiti - tihti tulevad ka teistest kehadest täpselt samasse tegevusse

siis toimub järjestus teisiti ta on nagu oote pinnas - ütleme nii moodi et üks tegevus on teinud siis - teatavas piiris sa koged et hakkab sügelema siis antakse märkku et seda piiri on vaja uuesti üle käia - ehk siis toimub tegelikult koheselt eemaldumine asendumine teistega ja siis selle piiri uuesti üle hõõrumisel saavad teised selle toimingu osaliseks

sisemine puhastumine on meil tunduvalt keerulisem sel moel et see on vaate puhastamine.

sa minetad une keha selleks hetkeks ja siis toimub selle vaatlus tulemi puhastamine mis on ka üldiselt kleepuva omadusega

sa võid kogeda meelselt väga sellist eba meeldivaid asju ja selleks et see sulle pidevalt kaasas ei oleks - ehk sa tegelikult tühjendad end teatavatest sellistest nähtustest mis võivad siis - kas kopeerivalt või taas end esitlevalt sinust sind järgmises päevas järgmises hetkes segada.

sa teadvustad sa ei pea kaasas kandma

sul ei pea olema kõik need kogemused pidevalt võtta seda sa saad kehast kätte kui vajadust on ja mõni kord toimub ka see et vaate kehadena ei mindagi välja näiteks paar päeva järjest - ollakse ja mõistmata moel inimesena ja võiks ütelda ka endana - kogetakse vaadeldakse eelnevat

on ka nii näiteks meil kehas on selgelt mõni kord nädal aega ei eemalduta kehast üldse

ta sai lihtsalt midagi väga eba meeldivat kogeda ja ta ei suvatse tal ei ole vajadust uuesti sukelduda sellesse ja siis nad püsivad kohal

see on muidugi reaalne jutt - loomulikult aru saadavalt inim kehaliselt me seda ei ole - ei teadvusta seda mõtet.

--

veel üks huvitav ja väga imelik mõte sest et seda inimesena tegelikult ei juhtu mitte kuskil mujal see omadus on antud ainult ühele une kehale sellele siia

mida see tähendab - see tähendab ühte väga imelikku nähtust ja see on seotud selle mina olekuga temaga kes on sündind siia inimeseks - nimelt tema olek kätest on kujundunud nüüdseks ajaks selline nähtus et kui ta silitab teise keha siis tuleb seda aru saada sel moel et vaate olekud kes on sellel hetkel keha pinnal saavad kogema puhastamist

sellele une kehale käte pind kujundusele on antud imav toime - ta eemaldab vaate kehade pinnalt sinna ladestunud kõik võimalikud nähtused - ma ei hakka nimetama - seal on paljut mida te endana võib olla isegi ei koge

teatavas mõttes on see ka varjatus informatsioon - teades et see mõiste on ühes teises kujunduses veel tihendatud veel väiksem nähtus kui te üldse suudate ette kujutleda sest ka mustus on informatsioon millestki

ja mil ta on ladestunud teile see keha eemaldab

selle keha käsi ei pesta peale sellist tegevust - mingil ajal jah tehakse - aga eelnevalt kindlasti pestakse selleks et toimuks see nähtus nii öelda puhastatud mõttena

ja siis see eemaldanud nähtus vaate kehadelt töödeldakse selle keha siseselt - ehk võetakse välja kõik see oluline informatsioon mida saadakse vaate kehadelt - vaate pind kehadelt - mitte sisemus sest sisemusse ei tohi neid sattuda - see mõjutab vaate kehade une kehi ja loomulikult enda seisundit

see tõttu selle keha vaate kehadel ja ka paljudel teistel nüüdseks juba on siiski moodustatud /need kes on käinud siin kehas end korrastamas - neile on moodustatud nende endi teadmata uus ümbris ja see ümbris takistab selliste nähtuste sisse imendumist imbumist ja ta on katvus pinnal

see on just kui selline nähtamatu membraan mis on nende ümber ja sellelt membraanilt eraldatakse eristatakse kogu see jutt mis neile ladestub laekub nende peale selles ringlus olus

nii et see mida nad näevad on üks jutt

see mis laekub mis ladestub nende kehale on teine jutt - seda nad endana ei näe

on ka parem mil nad endana ei näe sest et seal on palju sellist mis neid võib väga segada - ja selle töötlus toimub siin.

see on praegu oluline mis ma tahtsin ütelda et saadaks aru et kui ma teen mingi suguseid selliseid libistavaid liigutusi siis see ei tähenda seda et ma nii sama teen

mõni kord on sellel ka see teine mõte et ma ju tegelengi selles mõttes teatavas piirides puhastamisega ja kui see teadvustus on olemas siis tuleb liikuda sellesse piiri sellesse hetkesse kuigi see piir võib olla mitte see õige suund sellele vaate kehale olla seal aga selle tegevuse juures võiks ta seal olla siis ta saab eemaldatud sellest endale ja tegelikult une kehale väga raskest seisundist sest ta hakkab kogema et ta on raske - tema liikuvus on raskendatud.

--

* sa ütlesid need käed on toimelised - esimene küsimus tuli kohe - kui sellele käele tehti - paremale käele tehti aiget labidaga siis kas see oli mingil põhjusel ja kas see ei kahjustand seda toimet - käe toimet

see oli üks küsimus - teine küsimus tekkis minus selles et kui tulevad vaate kehad ja sina ütlesid sinu kätega puhastatakse neid - siis kui tuleb teatud kooslus kes püiiab tulla kehasse vaatesse nii siia kui sellesse sinu kehasse ja siis toimub täiesti taandumine - sa ei puuduta üldse seda keha minu keha

aga võib olla nemad vajavad kõige rohkem puhastamist

jah see mõte oli sul õige

sellel on nüüd mitu suund põhjust mil me ei ole kutsunud - me taandume

sund viisiliselt ei saa meid sundida tegema asju - pluss siis teiseks on see nähtus et kui me endina teame mis on ladestunud - ja mis tahtlikult laotatakse - siis me ei tegele selle jutuga

me ikkagi kõike mürki ka sisse ei võta mis see loeb et meil on --

sõltumata sellest mida siia kupatatakse ei oma see mingit tähtsust - meil toimub see pidevalt koheselt ümber töötlemine ja ei ole selles probleeme aga meile ei meeldi mil meid sunnitakse tegema asju mida me teeme enda teada.

ma ei ütelnud seda et ma tahaks sundida vaid ma me inimesena enda olekus ei teadvusta üldse millal nad tulevad vaatesse ja mida nad järgnevas põhjustada saavad - ma saan seda just kui teada sinult sinu ütlemisest

ma ei tahtnud ütelda et sina ütled et sundida vaid meile ei meeldi kui sunnitakse kõrvalt meile - laotatakse mingisugused nähtused peale millest me peaksime just kui osa võtma teades et kui ta on määritud siis ta on tahtlikult tehtud siia suunatusena

tahtlikult laotatud midagi sellist just kui vaadeldes kas me saame sellega hakkama

meie ei pea siis sellega tegelema

meil on õigus valida ise keda me puhastame.

* nõus sellest ma saan aru - aga kui nad lähevad väikseid laps kehi piinama.

see on natuke teine nähtus ja sama nähtus ka kui ta on - noh - kui sel moel tahetakse ka sundida - see on ise-enesest aru saadav

aga see ei leevenda meie nähtust

see ei ole põhjus miks me ütleme - okei okei teeme

ei - ise teavad mis teevad

sellistele tegevustele järgneb mõistmatu karistus

mis see tähendab

ega siis sellised olekud ei --- kui sa oled eemaldunud kui sa oled järsku mingil moel ootamatult kadunud vaates - sest ega teadvusta seda et teda eemaldati

eemaldati une keha - kehas hakkavad toimuma imelikud muutused - keha rakud hakkavad hävinema

sellest tuleb aru saada - ma räägin see keha on ohtlik

kuna siin selles kehas on olnud väga mõistmatud kogemused - siit eelnevalt - meile on selgelt valetatud siia kehasse - kahe kolme nädala möödudes ta suri infarkti

me ei tee nalja

see on reaalselt juhtunud nähtused ja see on meenutus.

rääkides valetamisest ja petmisest - meie ei näe kuulmises --

inimestena me ei näe - selle une kehaga me ei näe seda mis toimub meie ümber.

jah - aga kuna hommikul oli rääkimine sellest ilmast olust kus see on kõik nähtav - siis nähtamatus pooles on see näha - võib olla mitte kõigile - teatavale kooslusele.

ja see on selge - teatav kooslus näeb - meie une kehad näevad

siit tuleb koheselt aru saada - kõik näevad

alati ei ole see et väljumisel talle antakse kaasa see kõike nägev omadus

mõni kord ta ei vaja seda - mõni kord ta ei taha ise seda kõike

see on kõik see mis ei ole kuulda kehas - see toimub kõik keha kuulmise väliselt.

üldises plaanis on meil omadus näha kõike ja sellest lähtuvalt tal on võimalik teha sellist nähtust mida nimetatakse varjutamiseks

see on jälle üks suund mõte mida ei koge paljud - see on meie

meie oleme tegelikult sellised nähtused et kui me oleme vaate kehades siis meie vaate kehad on enamuses must mustad.

aga kuna mustal on omadus ja võimalus näidata end värvilisena /valgusest ei tule värvid - värvid tulevad pimedusest - mustusest must olekust

see mustus ei ole see mustus - ma ütlen must olek nii oleks kõige õigem - siis nemad võivad ennast näidata kollastena siniste rohelistena - vastavalt sellest millise fooni ta endast esitleb - tema enda une keha moodustumisest

ja mil ta ei soovi siis ta varjutab end sellise katte looriga

see ongi see seest välja kiirguv - ta ei ole vahetult membraan aga ta on piisavalt selline mis tekitab ikka jah membraani tunnetuse ja võiks ütelda ta ikkagi on seda - see välistab teatavat sellist sisse suunduvat võimalust midagi talle liigset peale panna - liigset peale kleepida ja eriti veel siis kui on väga tahtlik ja kuri tahtlik tegevus

see on kaitse omadus

ja kuna meie keha vaate kehad kogevad neid tunnetusi 10 minutit ette - siis kogu see jutt on neile eelnevalt kogetud - nad on ette valmistatud kõigeks mis nüüd toimuma saab ja vastavalt sellele on kaks võimalust

kas nad kohe eemalduvad - tekitades ühe teatava nihke enda kehalises olekus - kaovad nägemisest

tänu sellele - tema on selline - pöördesse minek

see on nüüd antud vaate kehadele - ja siis ta kaob

ta teeb väikese pöörde enda sees ja kaob vaatest - või siis kindlustab end selleks millesse ta juba teadvalt sukelduks.

ja siis tuleb ta tagasi ja siis annab kogu selle jutu üle kehasse - siis toimub selle töötlus

tihti on nad ise ka juures et osa-võtta ja vaadelda mis asi oli see mida nad nüüd kaasa tõid.

* ikkagi ma küsin lähtuvalt hommikust sa ütlesid su jalad on valusad su põlved on valusad siis see peab olema seotud vaate kehadega.

jah - mida rohkem me räägime seda vähem kehas küsime

aga jah üldises plaanis tahaks küsida - kuulge mis nüüd toimus mil hetkel kogen veel valu punkti

ta annab üldiselt mõni kord tunda sellesse une kehasse

ega minu olek on täpselt samuti sisenduv ja ma endana on lihtne rääkida sest ma ei kuulu selle keha juurde - ma olen ühe teise keha une keha

aga mina olen mina une keha ühest teisest kehast

ka meie oleme liikuvad olekud tegelikult ja mõneti me paigutume ka selles mõistes teine teise une keha sisse

see on jällegi oma-ette jutt kuidas ühest kehast saab üks mina kanduda teise une kehasse.

kui mingi nähtus on kehas mõjutav ei tähenda et ta alles jääb

nii kaua kui selle lüüsiv mõte pole teda eemaldav on ta siin kehas kogetav.

seda on tihti raske talutav sest meie ise tihti toome sisse ja samas /nüüd räägid loomulikult sina läbi minu/ ja mõni kord toovad teised seda siis selleks et me vaatleksime mis nüüd toimus

teised kehad - teised minad saadavad oma vaate kehi siia et saaks toimuma selle mõtte vaatlus mis toimus nendega - mis rünnak toimus /ka selles mõistes/ selle keha suunas - mil moel seda moodustati - mis on selle varjatud informatsioon.

* samas sa oled ütelnud et siit keha kooslus põhjustas selle õnnetuse sinu kehas samas neid käsi on vaja selleks et seda keha tervena hoida.

küsimus on jälle selles et siin ei saa minna sellesse emotsioon osasse - mõni kord selgitus põhjus on selles et - te olite kuskil - midagi teiega tehti - midagi seal teile laotati

varasemates aegades oli see eriti ohtlik teile et te vaate olekud olete teise laadsed - teile ei saanud laotada seda nähtust mis meie omadel on /kaitse/ - aga kuna liiga tihti juhtus teiega kõike selle laadset siis me olime sunnitud peitma teid enda mustasse.

põhi-mõtteliselt olete te väga sarnased meie olekuga kuigi väga selgelt olete te ikkagi teise laadsed.

ja ütlus et siia kandsite midagi siis see tuli selleks et te sellest lahti saaksite

aga kuna teie jutt selles informatiivses osas tunduvalt keerulisem ---

meie oleme väga lihtne

saad aru - kui sa oled väga keeruline siis sa ei suuda aru saada lihtsat.

selleks et väga keerulisest aru saada tuleb meil teha teatavad oma ümber paigutused - siis me saame aru sellest kõige keerulisemast

kuna meie ümber on kõik see lihtsus siis kui sa oled väga keeruline siis võtab sul tohutult palju aega selleks et kohaneda selle kõige lihtsama ja mõni kord isegi selle märkamatuks jääva nähtuse avastamiseks ja selle lahti kodeerimiseks /ma räägin sellistes sõnastustes.

siis sa pead eelnevalt olema suhteliselt selline labiilselt keskel - sa pead olema suuteline kõigis suundades olema võimeline vaatlema seda mis moodustatakse sest kõik on tegelikult informatsioon mil ümber vaatame

mis mingil moel põhjustas seda kui me räägime et see on kõik meie informatsioon - siis kuidas me seda teine teisele teeme --

me oleme sellises olus mil me tunnistame teine teist kuid meil on kõigil oma põhjus miks me oleme roteeruv teine teise suhtes

miks me oleme sellised - see on üks kindel kujundus mõte meile kõigile

see on tulevasse vaatav mõte - et kui me sellest aru ei saa siis ei ole meil kaugele minna - polegi mõtet kaugemale minna --

ma ei rääkinud lõpuni seda mõtet - see vajab teise laadset rääkimist.

sel tulemil avaldusid nii mõnedki asjad siia ja ka näiteks on kirjutatud et ka haiguste teatavate informatsioonide üle kandmine siia ja siin toimub selle eemaldamine - siis teine osa seal kus ta avaldus teise laadsetes teistes kehades - siis nemad ei koge seda sel rängal moel et teatav osa kanti üle

tihti ei kanta üle tervikut - kantakse osa üle - see kõige raskem osa

see kergem osa sa põed - sa ei lange koomasse haiglasse - sa elad seda põdemise osa üle kergelt - kuigi see võib põhjustada siin selgelt häiritust.

eks me ka ole ajas õppind rohkem sest mida rohkem on teise laadset olekut seda rohkem sa pead õppima ümber kõigi teise laadsete olekute väljendusele ja kuna nad ikkagi vajavad sinu abi siis sa ei saa sellest eemalduda - üteldes me ei tegele sinuga

samas sa mõtled et kui ma nüüd sukeldun sellesse siis kaua ma sellest häiritud olen - ja kui otsus toimub et me teeme seda siis meil on kaks kolm päeva halb olla kehas.

tegelikult me mõjutame end - kui saad aru - meid mõjutada ei saa - siis see on selline seisund - seda on natuke raske kirjeldada mis toimub siis

kui me räägime nii moodi - kogu see informatsioon on üks klotside hunnik - me võtame nad lahti ja paigutame ühte pidi ja teist pidi --

kogu sellest jutust me saame olulise kogemuse - mida rohkem kogeme seda oskuslikumaks muutume

mida raskematesse nähtustesse me sukeldume - seda selgemalt me kujundume ise sama laadseteks ja teiseks --

kui sa ründad mind selle relvaga muutun mina ise selleks relvaks sulle

sellest tuleb aru saada kui ohtlik see on ja siis sa ei leia seda kaitset sest sul ei ole vaktsiini sest ma ju olen siis teisenduv

ma ju tean mil moel sa seda põhjustasid ja järelikult ma saan teha nii moodi et sa ei leia vastu mürki - sa ei leia seda kaitset endale /endalt moodustatud relvana suunatusele endale meiena.

--

üks mõte on - seda on nüüd tõesti raske mõista.

kui sellised löögid ja sellised nähtused ilmnevad siia - siis inimestena te nii kui nii ei suuda ja endana te vaate olekud ka ei suuda mõista

tegelikult sellised suured löögid - sellised just kui suuremad purustused mis siia kehasse just kui ilmnevad on tegelikult teatavad konflikt nähtused ehk teisiti võiks ütelda - sõja põhjus

see on ju informatiivne rünnak ja kui seda kinni ei püüta ei suudeta - mõni kord on vaja käega kinni püüda

mil ta suunatakse nii et siin sa koged teatavat valu lööke teatavat isegi nii et luud võivad puruks minna

siis sellest olust võtad sa kinni selle ja sellega sa ei anna võimalust avalduda sellel nähtusel nähtavaks inimese kehale

see on raske mõista ja seda mõtet üldiselt me endile ei tahaks sel moel kogeda - aga ta avaldub nii siis parem see kui hullem nähtus nähtavalt.

--

üks meist küsis - kas tal on ümber ka selline kaitsev ümbris ja järgnev mõte oli see miks me ei saa kehast näha millised me oleme.

ta ei näe teisi ta liigub vahe olus.

siit kujundus nüüd järgnev mõte meile

see on kindlasti mõneti huvitav mil moel keegid meist - mõned meist liiguvad vahe oludes ja neid on 68.

68 vahe olu ja üle-jäänud liiguvad 78's olus

ma ei hakka sinna juurde lisama - une nägemise olu - une nägemise ilm ja isegi mõisteliselt maailm

sest mis on see suundumus väljumiseks kehast ja millises nägemus kehas liigutakse - siis siit kehast tuleb aru saada ühte mõtet et meil on selline suur number - ei liigu kõik une nägemise mõttes - paljud liiguvad teistes reaalsus nähtustes

see on tingimuslik ja äärmiselt väga vajalik sel põhjusel et informatsioon kui selline on meie olek tegelik ja informatsioon kehad endi vaate kehadena üldistus mõistes ei tohi paikneda ühes ja samas nähtus olus - nad peavad alati olema kõikjal

sel moel on haaratud kogu see nägemus nägemine kõigis võimalik võimalikkustest võimalik tekitatustest olles ennetav teatavas aja määratluses - mõneti isegi nii et nähes midagi saavutub teadvustus üldisse kehalisse mõistesse 38 päeva varem mil see nähtus saab avalduma teatavates ka siin olu piirides

mida see tähendab - see tähendab üldiselt väga keerukat juttu mil sa pead olema endana endina alati ennetav juhtumis võimalustest mil võiks ütelda ta tekkis ootamatult

see tõttu teatavad meid /sõnastasin sel moel/ liiguvad aja foonis ja see aja foon haarab vertikaalset horisontaalset tuhandet aastat

kas te suudate seda mõista mis see tähendab - ega suuda küll - seda ei suuda meied ka paljud - sel lihtsal põhjusel see ei ole hoomatav

1000 aastat kõigis suundades - ma nüüd tekitasin äkitselt sellise mitte ristuv joone vaid ma tekitasin sellise kiirgus spektri

see tähendab seda et ku ma moodustan risti ja punkt keskel oleme meie siis aja spektrid - aja joon kiirgused on püsivalt sellised nagu rist täht /x/ ja nüüd on veel teine pluss /+/ täht ja nüüd laotame nad teise peale siis saad sellise kujundi mil on rohkem neid ristumisi - katvus

sealt toimub teatav üle kanne selliselt et kui ma teen sellest pluss tähest sest ta on lähemal /kaugemal rist täht/ lainelise suundumuse rist kujundusele ja sealt jälle plussi ja sealt jälle risti - siis toimub just kui ajaline laineline kulgemine vaatluses kogu seda moodustunud tsüklit mis moodustab maailma kujunduse

selles liikumine on oluline selleks et välistada - mida - teatud informatsioonset ühendust mille tekke põhjus sel moel ei tohi tekkida

me ise kontrollime kogu selle moodustumise jada

ja kui avaldub selline nähtus siis on vaja seda koheselt korrigeerida suurematele informatsioon väljadele selleks et välistada sellesse teatavasse olusse mitte lubatud suunatust

kui me tahame siin ühiselt midagi moodustada siis ei tohi lubada siia suunduda kõike seda mis võib põhjustada selle destruktiivset kujunemist

muidugi ise-enesest mõista meie väike kooslus välistab seda sest et siis koheselt vallandub meist sellesse aja fooni koheselt seda tühistavad mõtted ja me moodustame koheselt kapsli ja moodustame tühistava fooni - üks kõik milline informatsioon hakkab läbistama ta tühistub selle piiril - me ise oleme ise endi vastandid.

siit tuleb ka aru saada et kõik see informatsioon ei ole alati teadev - me elame ka sellist elu - mitte teadvalt teeme oma tegusid sest et on ka selline suundumus - mil me teame siis me võime seda ka välistada või võime seda võimendada ja selleks et ei toimuks ühte ega teist peab olema teadvustamatu olek - teadvustamata olek.

hetkel piirun selle mõttega - tõin esile selle olulise mõiste meile.

nüüd kui ma tahaksin rääkida teie suunast siis teie olete teise laadne informatsioon - teie just kui püüate pärssida meie tegevust selles plaanis et te ei luba meid takistada selle fooni sisendumist teise laadses kirjelduses

see on ka tingimuslikult vajalik selleks et - mil me enda mäletamises oleme kogenud liiga palju kõike - võib meie mõte olla liiga ennatlik ennatlev ja sel tulemil me võime midagi juba esimese ohu tunnetuse juures alustada selle taandamist enda avaldumisest

see ei tähenda et me ei vaatleks seda - kuid kui me kogeme liigset midagi siis meil on tulnud juba mingil põhjusel ja see on ka mõistetav - kombeks - selle kohe eemaldada.

kohe eemaldada ilma et me hakkaksime sellesse süüvima sest et kõike on liiga palju.

siin tuleb esile teie roll - te alustate selle vaatlust ja mil saab olema selgus teis jõuab see selgus meisse ja sel põhjusel me taandame teatavas piirides pärssiva toime

kuid ikkagi me jääme kindlaks endale - oma ajas olnud väga väga suurele kogemusele - me kapseldame selle informatsiooni teatavas ulatuses sel moel et nii kui temast hakkab midagi esile tulema sellist mis annab meile selge pildi et see ei ole ikka see - saab olema ta kohe tühistatud.

me hoiame liiga seda punkti ja me peame seda tegema - muidu ta ei säilu.

me oleme sõnastand kunagi - maailm soovib meid hävitada - miks - ta tahab et me saaksime selliseks kes suudab ka säiluda seal kus ei säilu isegi tema enda mõte.

maailma enda mõte ei säilu - kas te saate aru mida see tähendab

sellest ei saa praegu keegi veel aru korralikult

juba teatakse mõistetakse - kuid mis see on - see on just selleks vajalik

ja see tõttu me just niimodi teostame oma tegevust ja siis saate põhiliselt ka aru miks me oleme rohkem karmimad kui me tegelikult tahaks olla

kaotada on rohkem kui elu

sa võid kaotada ka surma ja siis ei ole kustkilt võtta seda elu mil surm ei tekita elu - sest elu ei saa tekitada elu mil teda ennast ei ole.

--

* räägi - pluss märk on risti - horisontaalsel ja vertikaalselt.

x rist väljendub just kui pluss märki pöördes näitamisena - samas x rist oli alumine ja selle peal oli + rist.

mina väljendasin seda mõtet veel et pööratus - okei - see väljus natuke just kui sellest hetkest

jah ta kujundub raskelt mõistetavaks sel moel et tuleb aru saada esimesest mõttest - mis on siis see vektraal maailma joonis - sisemine tunnetus maailma kujunemisest ja temas kujunduvast järgnevates erisus nägemis maailmades olles väljenduvalt aja väljad aja vood - ise-enesest mõistetavalt on see informatsiooni erinev paigutus maailm mõistelises kujunduses - sisemises kujunduses ja samuti ka välises sest et see kiir joon on küllaltki selline mõistmatu hägune - selles korras võib ka ütelda nii sest et meie olek peab olema suuteline mõlemas suunas olla.

mõte läheb natuke kõrvale kui me räägime meist endist mõlema suuna kehas - sest ka meie olek on tegelikult ka meile küllaltki mõistmatu jutt - mitte selles et me ei suudaks sellest aru saada vaid et kujunduses oleme me erinevad ja loomulikult

me oleme rääkinud et ajas meid pööratakse teisiti - me ei ela kogu aeg ühte sama nähtus elu vaid et selleks et olla kursis kõigiga ja kõigega siis meie roll selles elus /ütleme selliselt/ on muutuv

olles ühes me oleme siis järgmises hetkes kuskil mujal - see ei ole muidugi hetk küsimus sest ta on natuke pikem mõte - aga ümber paiknemine toimub selleks et saada ise osa-võtma kõigist nendest juttudest.

muidugi toimub selles ümber paiknemises teatav mälu kaotus - eemaldumis mõte sellest - teises jutus ei tariks kaasa kogu seda aja väljade juttu kui ma sealt olen eemaldunud sest see segaks mind väga selgelt selles nähtuses olemisest - selle puudu oleva teadmise saan ma alati keskmest - sest olles seal ma hakkan võib olla liiga selliselt liiga rangelt vaatlema seda järgnevat - mil hetkel ma ei tohiks seal selliselt olla - ma ei tohiks vaadelda seda nii karmilt - see ei ole minu roll minu roll on olla midagi muud selles

sõltub sellest kuhu mind paigutatakse selles järgmises enda kogemises et olla kõigiga kursis selles maailma mõistes.

*see mõte et ühel hetkel keha rakud ei uuene - kas see tähendab et kehas on elu mõiste lõpetand oleku ja toimuma saabki ainult surm mõte.

kui surm maailmas ollakse siis see mõte saab olla - siis mis on elu mõte kehas

just kui eemalduvad siis teie osad sellest kujundusest - ta tuleb täielikult meie haldusse.

ma tahan inimesena mõista põhjust.

kui me oleme ka vaatluses ja teie olete taanduses siis mis on see millal te enam ei taandu ja hakkate tühistama

kui see tuleb - tegelikult keha endana pole üldsegi saanud olla vaid on vaate olekud kes keha kasutavad.

siin tuleb teine jutt sisse selles mõttes et kui me räägime meie haldusse minemisest surma maailma siis kõik see mida te ei koge --

teil on väga nähtamatu mõiste ja mõistena on esile toodud nähtamatu mateeria.

mida te ei koge - see on see olu mil suundutakse sellesse olusse elama

see ei tähenda et sa oled elust väljas kuid sa ei eksisteeri selles elavas mõttes - ühildatud mõttest elu ja surm - siis oled surm mõttes.

see on just kui taandusse sellest inim kehalisest suundumusest kuid see ei tähenda et sa seal ei koge end inimesena ka kehalises mõistes.

see on varju maailm - see ei ole vari maailm - see on teises rotatsioonis.

need mõisted ei ole ühiselt võetavad

mis on yatrodaalsus - pöörd pöördeline keerd pöördelised

mil moel siis end koged selles maailmas selles vektraal joonises - selles ristumis ja mitte ristumis punktides.

aga mil siit väljutakse siis see on selles kujundus mõistes - jah sa ei ole siin nähtav kuid --

me ütlesime et kui toimub see nähtus et vaate olekud suudavad end koondada kehasse siis nende olek tervikuna säilub

mil nad ei jõua seda mingil põhjusel - kas või sellest et see toimub ootamatult - siis nad jäävad rändama

siis peab olema see roll et saab neid saab suunduma õigel ajal õigesse punkti uus sünd kehasse

jäetakse need punktid vabaks - sinna sisse kujundub tema enda olek

sellega me saame vabastada seda ilma - neid sel moel et nad ei oleks kodutud.

paigutad uutesse kehadesse ja sinna kehasse ei suunduta ei suunata teisi vaid neid paigutatakse just nimelt nii-moodi

mida vähem on selliseid vabu olekuid seda vähem on häiritust

häiritus tekib siis kui sa ei leia asu endale - sa oled nagu eemale tõugatud sellest üldisest jutust - üldisest võimalusest leida see koht kus sa tunned et seal on sinu koht

sa tuled ja ütled see on minu kodu - ma olen siin ja ma siit väljun

ja ka kooslus mõistes on täpselt sama jutt - muidu saa oled võõras teistele kuigi kehalises mõistes ei tohi seda olla aga mõistmises on ta praegu sel moel - siinei ole midagi teha sest see teadvustus ei ole ju leviv - on väga piiratud ulatuses.

* eestis on vähenenud sündide arv - uus kehasid moodustatakse vähem - euroopas samuti - teatud piirides on suureneb rahva arv

siis - kas need vaate olekud viiakse sinna piiri

ei

see on nüüd surm vaate olekute ilmad - meil on teise laadsed maad ka olemas

see ei pea olema sellises kogemises nagu siin on aga seal ollakse oote valmis

/mitte see mõiste nagu te olete siin rääkinud et astraalidest tullakse vaadetesse siis tullakse uude sünd kehasse ei see ei ole see jutt see on hoopis teine jutt./

ta eksisteerib sel moel et ta on oote valmis selleks ajaks mil ollakse valmis tulla tagasi kuid juba selles võimaluses mil ei toimu sünd tulek vaid sa tuledki selles kujundus olekus selles kujundus kehades avaldudes uuesti sellesse moodustatud mateeriasse endana kohale

ja seal on see sama võimalus ikkagi jääb see kehaline mõiste nii moodi olema kuid seal võib ka juhtuda see nähtus mil sa tegelikult saad kogemuste kujundus keha olles tegelikult üks.

* samas kui keha eemaldub äkitselt siis neid vaate olekud jäävad ju siia.

jah sest keha on surnud ja tal pole kuhugile enam minna.

* siis ta ei saa kanduda sinna teise olusse

ma võin ütelda ka nii - nii kui keha surma saab varisevad vaate kehad surmas - see juhus on väga tihti olemas /keegi tahtis ütelda - mil meie oleme hooletud/

ei ma ei tahaks ütelda et me oleksime hooletud selles plaanis et me ei jõuaks ennetada midagi

mõni kord peab ütlema sorri - mil tuleb ka see nähtus olema vajalik - muidu me küllastuksime kõigist vabadest vaate olekutest

teadvustavalt tuleb aru saada et lähtelises punktis on ta alati olemas ja sealt taastub kõik see järgnev jada - või ilma selleta

ongi vajalik et ta tuleb siia sest surm punkt on alati see kes lähetab ja taastab oleku.

* samas selles olus on palju neid kes on jäänud kehata ja samas toimub siia invasioon väljast

no-jah invasioon on - nii nagu maailm on kogus aeg eksisteerinud sel moel on ta alati olemas olnud

* see nähtamatus peab olema väga tihe ja seal on veel suurem olelus võitlus ma tahaks ütelda nii

jah teatavates foonides on ta selgelt olemas - ma ei tahaks väga täpsustada sest ei ole mõtet nii-sama hirmu ka külvata

loomulikult on ta olemas - aga see ei tähenda et ta oleks vaatlusest väljas - see ei tähenda seda et need olud on alati selles elavas mõistes - nad on tihti ka hangunud mõistes

seisatatakse kõik ka kogu see võimalus liikuda

see on umbes sama nähtus - süda tuksub - kuid sorri sa ei ole mõtlev sa ei ole liikuv sa ei ole üldsegi mitte millestki osa-võttev - kuid süda punkt sinus tuksub.

sellega saab ka vähendada teataval hetkel seda liigsust ja eriti veel siis kui on - ütleme ka - grupiliselt ja kooslus mõisteliselt on need kes seda külvavad kõike

öeldakse miks te koheselt ei võta neid eemale kes sellist asja põhjustavad

eks meil kõigil tuleb midagi mõista miks nad põhjustavad - mis on see mis tingis neis sellise põhjuse

ma just kui ei saa kõike rääkida - see on ka mõistetav - küll ma sellest kõigest räägin

ma ütlen - hirmu külvata on lihtne aga pärast taandada seda on keeruline see tõttu ei ole mõtet liigselt seda kõike suunates muidu hakatakse teine teise suunas vaatama ja kardetakse teine teist rohkem kui see asi üldse on vajalik.

--

me oleme rääkinud sinuga valust

me oleme rääkinud sõnast - valu-keha

töö tegemisel tekkis kogemus mõte sellest kogemusest hetkel käes et see tunnetus valu meiena olles mitte keha kui me ei avaldu sel moel kehaliselt ei avaldu ka sel moel

ta on ühe meie ühe mina kogemus endas kogedes mingi laadse valuna - ta on midagi sellist mida ei saa inimesena sellisena sõnastada - puudub selline sõnastus

aga inimesena kui sa oled kujundatud selliseks kehaks siis sa kogedki kehas - toimuvat valuna /mitte keha sees

ja kui toimub maailmas siis sa koged - ütleme millises piiris

see on ka küsimus millises piiris sa koged valu siis sa peaksid aru saama /seda oleme ka rääkind/ see nähtus toimub mingis maailmas mis on võimalik vaadelda sinu keha järgi

kui sul on enda kehast mingi ette-kujutlus olemas selgelt - ta on sul joonisena olemas - piir punktid - koged aha valu on siin järelikult selles nähtuses toimub midagi väga eba meeldivat sest sa koged seal äkilisi valusaid pisteid või siis kõike muud või siis täiesti püsivat valu tunnetust

siis kehalises mõistes inimesena kui oled nii-moodi kohal siis see on just kui nii avalduv ja just kui /võtaks just kui ära sest selles kehas ei toimu midagi just kui/ ta ongi nii avalduv ja mil sa koged et näiteks käsi saab terveks siis järelikult see mõte on lahustunud - teda ei ole enam ta sel moel enam ei eksisteeri - siis sa koged et keha on terve.

tuleb aru saada ka sellest mõistest - kui sa siit nähtusest põhjustad kehale mingit vigastust siis ta on siin nähtuses olev - samas see kõik on suhteliselt petteline sest mis on see tegevus siin mil kas või seegi mil moel me seda kätt vigastasime

mis oli see tegevus mis põhjustas sellise liigutuse ja selle tulemi siia

ma ütlen jah ma tegin sellise vea ja ärge rääkige mulle nüüd seda juttu et see keha tegi nüüd sellise liigutuse ja püüdis kinni selle informatsiooni või selle sajatuse mis oleks põhjustanud siia laiali kandudes kõik selle - siis järelikult see keha nagu ei saanud kinni püüda

aga ärgem unustagem - sellel kehal on selgelt olemas alus-keha - see keha tegi ja selleks et see keha kus me kogeme end nii-moodi olevana - et meie teadvustaksime seda - kandub ta selgelt kõik üle siia kehasse

ise-enesest on ta praegu hetkel nagu valu-keha kuigi teie kogete ju ka midagi

te küsite mis toimub põlvedega - kas toimub vahetult teie kehaga või toimub selles maailma nähtuses

just kui me ei saa vastust aga ütleme siis koheselt - kehas ei toimu tegelikult midagi ta toimub maailmas - ja vastus on ühene - kõik.

kõik mida kogete kehas toimub maailmas.

hetkel on kaks valu-keha selleks et vähendada ühesse tulevat ja ka jaotus piiridena on see mõistetav - kõik ei ole mõeldud sinna kõik ei ole mõeldud siia.

* kas ühel hetkel saame selgust mis piir maailmast on keha kujunduses.

ja-loomulikult ja selgelt saame aru ka sellest ja selles mõistmises elama mil me avaldume sellises kehas mil kõik see nähtus mida kehas kogeme toimub kohe mõtte suunises sellesse piiri sellesse regiosse kehas ja meied annavad selgelt teada mis toimub /see toimub juba ennem

kõik see mis algab avaldama on koheselt kehas teadvustav

praegu avaldub ta selliselt umbselt ja mitte mõistetavalt ja määramatult ja paljudes sellistes sõnastustes mis on hägus

tegelikult keha mõistes seda nähtust ei eksisteeri - ta tuleb jõuab siia selliselt

me oleme selles olekus natuke teised olekud selles siin nähtuses ja kas või sel lihtsal põhjusel et kõik selle laadne teadmine on ju teise laadne ja ka enda kogemus keha on teise laadne

sa ei saa rääkida seal kus ei ole seda sel moel mitte et lubatud rääkida - puudub selline selleks mõistmine

ma võin rääkida kõike aga alati küsimus miks ma pean teatavas rääkimises tekitama teistele probleme sest et ma võin ju rääkida seda teadmist - järgmisel hetkel ma võin kogeda - vot selles piiris on mul halb olla mul on seal pisted mingi tuim valu ja ma küsin et milles asi on - a-vot sa rääkisid seda teadmist see põhjustas meie maailmas vot sellise nähtuse

ma ütlen kas tõesti see lihtne asi põhjustas teil nüüd selliseid probleeme - jah põhjustas

* miks

siin ei ole valmis selleks - kiirgus spekter on nii-võrd tugev selles mõttes mida ma nii lihtsates sõnades esitlesin põhjustas nendes teatavat isegi mutatsioone

see ongi see kõige raskem asi mida ma - saame rääkida oma-vahel me ei saa minna üldisse plaani sest sellest lihtsalt ei aru saada

kui teadmine on suuremalt levinud - sel moel levinud et tõesti see jõuab kõikjale ja saadakse sellest aru siis ma võin rääkida enda kogemisest sel moel lihtsalt ja mõistetavalt teistele

ja seda ei peagi teised kogema - no aitähh miks jaoks on vaja kõigil seda kogeda - piisab ainult kahest kehast selles maailmas /kaks keha on alati maailmas olnud.

keeruline jutt mis ütled

* kas just keeruline kes tahab mõista saab seda.

ma olen ütelnud - mul on hommikul raske jalgadel seista - tekib valu tunnetus tasakaalu tunnetus / - see on püsivus tunnetus maailmas.

teine mõte on selline et üks on mälu maailm teine on tahte maailm

põlved on just kui kõrgem - ma tahan ütelda level - kehaga liitumiseks

täna olid ka sinul põlved valusad -- siis - kui me ei räägi nendest sel põhjusel et nemad ei --- me saame rääkida siin kehas ega keha väliselt me ei saa me teistele inimestele seda rääkida - sellel nagu kaob mõte - sellest ei suudeta aru saada

kui ma räägin siin siis jah sest me oleme alustand selle laadset rääkimist.

* siis just kui ei saaks olla piirangut või keeldu või ei ole aeg veel õige aeg / - mis on õige aeg kui aeg on ümber juba

nüüd ongi see et teades sa tekitad ise endale valu tunnetust - sa oled sunnitud seda tegema sest sa ei saa enam viivitada selles ajas mil kõiki neid on vaja järgi tõmmata

järelikult sa pead ise seda kogema põhjustades ise nendes - andes neile mõista - sorri ma nüüd teen teiega midagi - ma räägin teile ühe lihtsa jutu ja kõik ütlevad appi appi mis nüüd toimub

ma ütlen mida ma teha saan - te peate jõudma samasse punkti kus oleme meie - ma pean teile haiget tegema et tuua teid siia -* unest välja tulemas

see tõttu ma ei saa olla halb ma olen pigem vastu-pidi - ma teen küll halba aga ma ei taha et te oleksite kuskil seal - roiskuvasse sattuv ja lagunduv olek.

--

põhjustades midagi me ise ka kogeme mitte nüüd vahetult nii nagu nemad kogevad kuid meil on täpselt sama valu tunnetus - järelikult me ka oleme selle sees

ja mida intensiivsem ja tugevam valu on kehas seda rohkem me kogeme seda - järelikult meie endi seisund on pigem rohkem nende suunaline

kui see teadvustus täpselt tuleb millises maailma suunast on siis järelikult peame me tegelema selle nähtusega tihedamalt tihendatult

see ei luba meil üle vaadata sellest nähtusest

mitte nii et ma vaatan üle kaugusse ma pean vaatama sisse - ses mõttes - ta toimib kehas - ma kogen kehas.

--

töö tegemise ajal küsiti /ma kuulsin rääkimist tükk aega.

kuuldes - see mind ei seganud - ühel hetkel just kui mina pööras tähele-panu selles suunas - ehk siis rääkiv ise - üks nendest kes rääkis kellegiga sest et mul nimetust ei tulnud esile

nimi nimetus on alati oluline - üteldi et ei ole tähtis - on

kui mina olen olemas siis on kena kui sa tead minust - nimes või nii nagu oleme

mina ei erista kunagi mul on alati meeldiv kogeda et sul on nimi number - kuidas sa oled hetkel olemas - see tähendab sa oled.

nende rääkimises oli /ma ei täpsusta täpselt sest egas ma jälginud otseselt endana - aga kas see ei sega - ütlesin ei on vaja teada ja nii edasi

siis keegi ütles kas ma tahangi seda üldse teada

ma ütlesin enda tunnetuses just kui oleksin mina et ei ole vaja aga on vaja

kui sa praegu ei taha siis sa ühel hetkel pead sellest nii kui nii aru saama aga see on juba tunduvalt valulik

palju lihtsam on ette teada kui siis läbi kogemise teada saada.

see oli see suund mõte mida ma tahtsin ütelda.

läbi kogemise saad mõistma seda teadmist.

kõik nähtused saavad ühel hetkel nii kui nii olema

oli ka selline ütlus - aga seda saab ka sundida /sundida kuulama mõistma ette/ aga kas peab sundima - tegelikult peab

mina vanem pean sundima sest ma tean mis on selle tulem

mina tean ja ei sunni teid siis ühel hetkel ütlete - miks ei teind seda

sa ütlesid et sa ei tahtnud sel ajal

sa ütled - kas sa ei teadnud sel ajal et tegelikult saame seda kogema

ütlesin - teadsin küll

ahah - sa siis järelikult ei hooli meist

te ei hoolinud ju ise ise-endast

aga sina võiksid ju hoolida meist kui sa tead et me ei hooli endast.

* siin avaldus suundus mõiste et just kui me ei tahagi kedagi sundida

meist endist peab avalduma tahteline olek teada saada rohkemat.

ise-enesest mõistetav - peab avalduma endasse see tahteline olek - aga kui seda ei ole ja kui ta ei olegi kujundatud nii

ja kui ta on kujundatud ja tal on võetud - võtame kõike laadset võimalust teadvustavalt et see on võimalik.

ma tean et see tuleb tahes tahtmata ellu - tahes tahtmata sa saad selle kogemuse ja siis ta võib olla väga valulik

alati ei pea olema see aga ikkagi ta tekitab mingil moel eba meeldivus tunnetust - väga selget mitte mõistmist - kõigis mõistetes

ja kui ma olen olemas sel moel ja teadvustan endale - enda seest olekut /ma nimetan ka seda/ ja võimalust sundida sel lihtsal põhjusel et enda kogemus sunnib seda tegema eriti veel siis kui seal on mingisugune kujundus - ütleme siis nii et visuaalne ette-kujutlus - visuaalne nägemus sellest kuhu jõuame mingil ajal

ta ei tule esile selliselt - mul on lihtsalt aimdus sellest - selle aimduse alusel ma olen sunnitud mõjutama

sa pead seda endale selgeks saama sa pead seda kuulma

aga ma ei taha

sa pead seda sest sa kavatsed täna kohe surra - sa kavatsed homme kümmne aasta möödudes mitte olla

aga võib olla - sa ei tahaks mulle rõõmu pakkuda enda olekuga 200 000 aasta möödudes

ma pean sind see tõttu sundima et mul oleks lihtsalt meeldiv vaadata kuidas sa elus toimetad ja hakkama saad

kas see on väga imelik mõte - ei ole nii imelik

ma lihtsalt olen nii-võrd kogenud et ma tean

ka mind sunniti omal ajal - mis arvate ma noor ei ole olnud

väga selgelt saatsin kõik pikalt sinna kohta kuni hetkeni mil sain kogeda ja see kogemus tekitati kohe tahtlikult - see oli nii karm kogemus /ma ei hakka ütlema kes - kes siis ikka saavad teha - ikka eelnevad ja mõni-kord mitte eelnevad - hoopis ema tegi seda - minu elu ema.

siis sellest hetkest hakkad mõtlema et sul on vaja kõike teada et selgelt hakkama saada - isegi seda mida sa just kui hetkel ei pea oluliseks - mis jama see on

aga see jama võib ühel hetkel nii reaalselt tegelikult su ellu tulla et sa ehmatad selles jamas - mõtlet et kuidas see kõik üldse võimalik on

no ja siis tekib tahes tahtmata pöörata pilk nende suunas - enda suunas - ja vaadelda neid ja siis sa ütled /üks mõte on selline - ah nad on nii rumalad ja lollid

ka see võib olla tegelikult õige ja siis sa mõtled - ma pean olema targem et mitte kogeda seda - järelikult ma pean õppima selles rumaluses elama ja välistama seda rumalust ja ka nii moodi võib olla et ta ise paneks tähele kui rumalalt teeb

ma pean nii oskuslikult tegema et ta ei vihastaks minule andes enda rumalusest näitamisest tahtlikult talle juhuslikult mõista tema enda mõtteks paremat mõtet

just kui mõjutades enda olu ilma moodustajat mõtlema natukene teisiti

selleks tuleb osata ja teada mil moel see üldse on võimalik mil sa tegelikult oled temale märkamatu - oled mutukas tema jutus.

selleks tuleb teada kõike ja mitte ainult selleks mil elu nõuab rohkemat - olla ise elus ja aidata teisi olla elus.