David Icke’i intervjuu oma viimasest raamatust “Tajude petmine”.

David Icke’i intervjuu oma viimasest raamatust “Tajude petmine”.

lühike kokku-võte Telegrammis avaldatust.

enne David Icke ütlusteni jõudmist kordame Telegrammis olevat ütlust erinevat - samas samas suunas liikuvat mõtet ja alati tekib nende lugemisel küsimus - millal õpitakse nägema teine teise kirjutisi.

nägema ka enda kirjutust /hetkel tõlgitud vormis sellest samast lähtest mil ka siin küsiks kui palju mõisteti mõtet tõlkimisel mil teada olevalt on meil palju tähendus sõnu ühe ja sama tähend ühenduse sõna kirjeldamiseks ühest keelest teise.

hetkel vaatame mida on teistel ütleda ja siis suundume Icke sõnastusse ja David muudetusse.

miks kaks nime tuleks kord mõista neil kellede silmad on meie kirjutus reaalsuses.

Teadlased on leidnud kinnitust teooriale, et meie universum võib olla hiiglaslik hologramm.

Idee universumist kui hologrammist ei viita Matrixi-laadsele illusioonile, vaid teooriale, et need kolm dimensiooni, mida me arvame ennast tajuvat, on lihtsalt “maalitud“ kosmilisele horisondile – teadaoleva universumi piiridele. Kui see kõlab paradoksaalsena, siis püüa kujutleda hologrammi, mis muutub, kui sa seda liigutad. Kuigi pilt ise on kahemõõtmeline, siis vaadeldes seda erineva nurga alt, tekib illusioon, et see on kolmemõõtmeline.

--

Washingtoni osariigi ülikoolis avaldas grupp füüsikuid uue teadustöö, mis toetab statistiliselt ideed, et kogu meie universum on justkui suur arvutisimulatsioon.

Tuleb välja, et meie “reaalsus” on samuti pikseldatud, lihtsalt äärmiselt kõrge lahutusega/resolutsiooniga.

... kui selline konstruktsioon leiab tõestust, siis tõestab see omakorda ka seda, et on olemas teadvusel Looja, kes on universumi ehitanud intelligentse kavandi järgi.

Selle värske uurimuse autorite järeldus on järgmine: “Selle numbrilise simulatsiooni stsenaarium võib ennast meile avaldada kõrgeima energiaga kosmiliste kiirte jaotustes, milles avalduvad pöörlemissümmeetria häiritused peegeldavad alusvõre struktuuri.”

Seesama alusvõre struktuur ongi lihtsamalt seletades meie füüsilise maailma simulatsiooni resolutsioon. Tuleb välja, et meie universum ei ole analoog, vaid hoopis digitaalne. Inimene on digitaliseeritud füüsiline olend, küllastunud mittemateriaalse teadvusega, mis on füüsilisest simulatsioonist sõltumatu.

Iseenesestmõistetavalt on sellise kontseptsiooni puhul järgmiseks küsimuseks: kes selle ehitas?

Kui universum on teadlikult loodud, siis peab sellel olema ka eesmärk.

... Olukorra teeb keerulisemaks see, et kellelegi ei võimaldata mälu selle kohta, mida me siia tegema tulime. See teeb “valgustumise” inimese eluea jooksul väga suureks saavutuseks.

Kui sa usud teooriat, et universum on tegelikult kõrgema jõu poolt loodud suur simulatsioon, siis sunnib see sind järele mõtlema, mis on elu mõte.

Kuidas tõestada simulatsiooni olemasolu?

Seda laadi mõtlemine sunnib füüsikuid arvestama võimalusega, et kogu meie universum võiks töötada simulatsioonina tohutu võimsal arvutil. Ja kui see on nii, siis kas on mingit viisi, kuidas meie sellest teada saaks?

Seega, kui meie kosmos on vaid arvutisimulatsioon, peaks eksisteerima ülemine piir kõrge energiaga osakeste spektris. Tuleb välja, et täpselt selline piirväärtus ongi olemas kosmiliste kiirguse osakeste energias – seda tuntakse Greiseni-Zatsepini-Kuzmini piirina ehk GZK piirina.

... taustkiirgus.

... probleem on selles, et see efekt on mõõdetav vaid siis, kui sõrestiku piir on sama kui GZK piir. See juhtub, kui sõrestiku samm on umbes 10-12 femtomeetrit. Kui see vahe on oluliselt väiksem, siis ei näe me midagi.

--

Erki Kaikkonen.

Me näeme kõik kollektiivset und, olles kammitsetud kultuurilise ilmalava virtuaalsusest meie enese meeles.

Paljud ütlevad, et neil, kes ühiskondi juhivad, pole sellist nutikust, et sellist pseudoreaalsust luua.

Olen ise õppinud pool aastat ühe Šveitsi professori käe all, kes oli nii silmapaistev teoreetik kui ka praktik omal alal ja ta tegi meile nähtavaks, milliste mudelite abil on selliste mänguliste pseudoreaalsuste loomine võimalik. Peamine on luua keskkond ja olukord, mis kütab üles inimeste kirgi ja haarab kaasa tundeid, ning nad peavadki kogetavat reaalsuseks.

See kõik nõuab teadmisi, mis pole ühiskonnale nii lihtsalt kättesaadavad ja selle tõttu on see kõik ka raskesti usutav. Meil on uskumus, et kõik see, mida me ei tea ja ei mõista ei saa ka eksisteerida. Seda fenomeni nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks. Meil on raske leppida sellega, et võib olla, et meie senine arusaamine ei olegi adekvaatne. Kuid kui vaadata ajalooliselt inimese mõistmist ja arusaama elust ning eksistentsist, siis näeme pidevalt enesestmõistetavaid uskumusi, mis on mõnes ajahetkes sedavõrd jagatud uskumused, et keegi ei kahtlegi neis. See, kes julgeb, satub tugeva kriitika või lausa repressioonide ehk sotsiaalse tõrjutuse osaliseks.

Nii on meie reaalsus kollektiivselt üleval hoitav ja loodav unenägu. Ja kellel on julgust ja oskust vaadata, ei ole küsimustki, kas see jagatud kollektiivne unenägu või elu varjutav katteloor on manipuleeritav või mõjutatav. Sest neile, kes soovivad näha, on sotsiaal- kui kommunikatsiooniteaduste kaudu nähtav, kuidas see on võimalik. Pigem on küsimus, kes on need inimgrupid, kelle huvides see kollektiivne jutuvestmine toimub. Jutuvestmine, millesse me kõik kaasa haaratud oleme ja milles meile kõigile rollidki välja on jagatud sellest alates, kui siia suurde mängu sündisime ja meid vastavalt kultuurilisele kontekstile rääkima ja käituma kutsuti. Ning juhendati sedagi, milliseid tähendusi, millele ja kuidas omistada.

Miks seda nii raske näha on ja isegi selle võimalikkust raske kaaluda?

Sest me samastame end selle kollektiivse kultuurilise mängu rollidega (Nagu Valdur Mikita tõdeb, istub see kultuuriväli meile vaikivalt pähe) ja oleme sügavalt kiindunud oma rolli ja tähendusse selles mängus. Kardame, sest iga muutus on organismile ja seetõttu ka inimesele kriis. See on kriis, kus tuleb ümber hinnata kaardi usaldusväärsus ja luua enesele uus kaart, mis vastab enam tegelikkusele.

... Koos sellega tuleb maailmapilt, väärtussüsteem ja viis tõlgendada kollektiivset unenägu, ning unistused, mida peetakse enese omaks. Nii võetakse vastu väljapoolt pakutav roll koos rollikäitumisega ja näiline koht, soovist olla keegi, soovist olla vastu võetud.

Üks suurim illusioon, millesse sünnime, on see, et me justkui peaksime kellekski saama. Kas sa näed kedagi, kui sa vaatad väikest last? Kas sa teadvustad last ootavat ema vaadates, et tema kõhus areneb KEEGI? Just nimelt, me juba oleme läbi oma eksisteerimise KEEGI. On illusioon, et peame saama kellekski. See sunnib meid eemalduma iseendast ja võtma endale rolli kollektiivses unenäos.

Meile pakutakse selle rolliga samastumiseks erinevaid teid, mida nimetame hariduseks ja karjääriks. Enamus meist võib kogeda, et see roll on habras ja väga muutlik. See ei ole just midagi liiga kindlat, millele toetuda. Sellel rollil on elujõudu vaid seni, kuni oled nende keskel, kes sellesse sinu rolli usuvad ja seda vajavad, kuna sinu roll mõtestab ja annab kinnituse ja tähenduse ka teiste inimeste rollidele.

Kui aga sattud mõneks päevaks loodusesse, kus inimesed kui ühed looduse subjektid puuduvad, siis võid kogeda, mis tunne on olla ja saada iga hetkega vabamaks sellest kollektiivsest unenäost. ???

suundudes teadlaste ütlusse ja tema enda välja üteldud sõnastusse - uni - võiks enda mõttest välja lugeda aru saamist et üteldes ei mõista mida ütlen.

ei tahaks nii ütelda sest enamus ütlusi selle laadseid on ka meil siis ikkagi - mil väljud loodusse ei eemaldu sa une'st - sa oled loodus une's.

Kollektiivne muutus saab alata edukalt vaid meist enestest. Meil on vaja võtta vastutus viisi eest, kuidas kasutame oma mõistust, kuidas tõlgendame, mõtleme ja anname tähendusi. Meil on vaja esmalt jõuda iseendani ja arendada võimet näha end väljapool neid kollektiivse unenäo rolle. Alles siis tunneme vabadust, sest tunneme ja näeme end selgemalt. ???

sama mõte eelnevale lisades ennatlikult David Icke sõnastust ja teadlaste ütlus arvamus mõtet - küsimusena.

mil moel saab vabadust tunda programm unes.

saab sel juhul mil selles programmis on programm tekitades teile kujutluse et olete vabad programm suunitlusest - programm vabadus suunitluses.

Leida on vaja see, kes meis näeb seda und, see, kes vaatab, mõtleb, tunneb, ütleb ja vaikib. See on see osa meist, mille kohta teadus oskab väga vähe öelda, sest ta ei allu teaduseks nimetatava mängu ja jutuvestmise piiridesse. Mõned nimetavad seda teadvuseks ning tõdevad, et see on kõige vähem uuritud aspekt, sest seda on üsna võimatu meile tuntud vahenditega mõõta. Kuid kogemus teadvusest on loogilis-filosoofilise mõttemängu kaudu äratuntav.

... probleemid ei asu meist väljapool, vaid ainuüksi meie sees.

Probleem on samuti mäng meie sisemises virtuaalsuses.

Kõige olulisem on saavutada teadlikkus enesest kui unenägijast. Ning pidada silmas, et elu meie ümber on heatahtlik ja põhimõtteliselt on unenäos kõik võimalik.

--

Aeg on teadvustada, et me elame illusioonis.

Ma pean lihtsalt silmas avatud mõistust, mille teenäitajad on informatsioon, nägemus ja intuitiivne teadmine, mitte aga eelarvamuslikud ideed ning paindumatud uskumused.

Inimeste massikontrollimise üks kõige ulatuslikumaid ja mõjukamaid vahendeid on võimalikkuse taju programmeerimine, millega hägustatakse ja summutatakse mõistmist, mis on võimalik, mis aga mitte.

Iga piiratud võimalikkuse tajuga inimene on iseenda mõistuse vang ja ori.

Vähemalt teatud määral.

Mõnel niisuguses seisundis viibijal puudubki oma mõistus, seda asendab tarkvara programm, millesse laaditud Kontrollisüsteemi rakenduse tajud on mänginud nende mõistusega juba emaüsast lahkumise hetkel – veelgi varem, kui eksperimendid on osutanud.

See rakendus algab vanematest, kes edastavad oma programmeeritud tajud lastele juba kõige varasemast elueast alates.

Nõnda jätkub see läbi aastate, mida vapralt nimetatakse “hariduse” omandamise ajaks, seda teevad ka peavoolumeedia ning sõprade ja eakaaslaste lakkamatud reaalsusekinnitused, sest nendegi peas jookseb seesama rakendus.

Just sel viisil saab täielikust “teaduslikust”, ajaloolisest ja ametlikust lobast “igaühe teadmine”.

Maailm pole alati olnud samasugune nagu praegu ja inimeste kuju samuti mitte. Kunagi oli nad väga erinevad – nii erinevad, et on raske mõista, kui dramaatiliselt oli elu selles reaalsuses väändunud ja moondunud.

Õnneks on visuaalseid abivahendeid pakkuvaid filmid, näiteks toimuva olemust selgitav “Matrix”, samuti “Avatar”, mis näitab nende kunagist väljanägemist.

ka see on osa siinsest visuaalsest näitamisest olla programm suunis läbi inim olekulise teostav näitamise - seega mis mil usaldada programmi pole õige kuid mil ise elad seeles reeglis - tuleb teada saades ja veel mitte mõistes tunnistada - vaadates enda ümber olev inimesi - nii ta on.

See on võimalik seetõttu, et kommunikatsioon toimub energia informatsiooniväljade – ookeani – kaudu, mis ühendab kõiki, kusjuures vahendaja ei ole sõnad, vaid mõte.

Aju dekodeerib inimese häälkommunikatsiooni (keelt), mida kõrvad võtavad vastu resoneeriva informatsiooniväljana, edastades selle elektrilisel kujul ajju.

See “keel” on tegelikult häälepaelte vibreerimisel tekitatud informatsiooniväli, mille kõrvad dekodeerivad.

Astugem selles protsessis samm tagasi, siis on nõnda, et häälepaelad reageerivad inimese mõtteprotsessidele ja inimkeel on tegelikult võnkumiste kujul edastatav mõte.

Me kuuleme keelt ainult siis, kui aju selle dekodeerib, mitte varem.

Keele vahenduseta toimuv inimeste, taimede, loomade jne kommunikatsioon toimub ainult mõtte kaudu (telepaatiliselt), mis on energiainformatsiooni vahetu (mitte viie meelde kaudu) edastamine.

Taimega rääkiv inimene genereerib võnkuva informatsioonivälja ning taim lihtsalt dekodeerib informatsiooni, vajamata selleks vahendaja keelt.

Siit jõuame järgmise kummalise seigani.

Maailma paljude paikade iidsetesse allikatesse on talletatud samasuguseid andmeid sissetunginud jõust, mis imbus meie reaalsusse, röövis selle ja tegi lõpu kuldajastu ühiskonnale keset uskumatuid kataklüsme, millest üks oli “veeuputus” ehk üleilmne tsunami.

Teaduslikud andmed kinnitavad iidseid pärimusi.

Olen eespool öelnud, et planeetide ja tähtede stabiilset orbiiti ei tingi gravitatsioon, vaid elektromagnetilised väljad ning jõud.

See tähendab, et kõik, mis moonutab ning oluliselt häirib neid jõudusid, põhjustab planeetide ja teiste taevakehade ebastabiilsust, äärmusolukordades koguni orbiidi muutumist.

Visuaalse reaalsuse tajumist juhib inimaju paarisentimeetrine osa aju tagaküljes ja see ongi saanud tegelikkuse vastuvõtmise mängumaaks.

See reaalsus moodustab 80% informatsioonist, mida aju vastu võtab – just selle pärast kasutavad vandenõulased nii palju sümbolismi – visuaalseid pilte, mis on meie mõistuse ja taju väravaks, ütleb Icke.

Keha on energiaväli.

Inimgeneetika on energiaväli.

Kui sa muudad välja, siis muudad ka keha.

Tuleb lasta informatsioonil endal teejuhiks olla, mitte kindlaks määratud tõekspidamistel, sest alles siis avaneb tõeline maailm ja reaalsus.

Elektromagnetlained, mida genereerib Saturn ja võimendab Kuu, hoiavad meid teatud sagedusväljas ning informatsiooni maatriksit, mis saabub Saturnilt, dekodeerime meie siin reaalsusena, selgitab Icke.

Icke selgitab, et me viibime kõik ühes ja samas infoväljas. ??

Kui me vaatame aknast välja, näeme üht ja sedasama autot.

Me oleme häälestunud/häälestatud ühele sagedusele ja seepärast näemegi kõik sedasama autot. ??

Aga kuidas me nähtusse suhtume, kuidas seda tõlgendame ja mis me sellest järeldame, see on kõik täiesti erinev.

Siin on tegu inimese ainulaadsusga, eksistentsi kordumatusega.

Kõik on oma olemuselt elekromagnetiline laine. ??

Holograafiliseks, nähtavaks kujutiseks muutub see tänu meie viiele meelele, mis on reaalsuse tajumise alus. ??

Meeled võtavad vastu energeetilise informatsiooni, muundavad selle elektriliseks impulsiks ja saadavad ajju. ??

Aju dekodeerib selle info holograafiliseks reaalsuseks. ??

Ja nii näemegi füüsilisi asju ühtmoodi, sest me oleme häälestatud asju teatud viisil tajuma.

Kui aga ei läbita energeetilise informatsiooni dekodeerimise protsessi, siis ei ole võimalik näha konkreetset energiavälja – konkreetset objekti. ?

Inimsilm suudab “näha“ ala, mis jääb nähtava valguse vahemikku.

Kõik muu on meile nähtamatu – ligipääs on blokeeritud.

Meile nähtav valgus moodustab kogu spektrist aga vaid väga väikese osa.

Nagu erinevad sagedused raadios omavahel ei kattu, ei saa meie n-ö näha teistesse sagedustesse, mis meie reaalsuse kõrval paralleelselt eksisteerivad. Kuid see, et meie ei näe, ei tähenda, et neid teisi sagedusvahemikke olemas ei ole.

Lõppude lõpuks oleme me kõik üks ja sama teadvus, aga me ei ole kõik samal teadlikkuse tasemel. ??

Näiteks ütlevad inimesed, et see maailm on tahke (koputab samal ajal lauda – toim.).

Nii see tundub ja nii me seda kogeme.

Aga kui sukelduda kvantfüüsika sügavustesse, kaugemale nähtavast tahkest maailmast, saame aru, et see ei saa olla tahke, kui arvestada kõike, mida me juba teame.

Kui vaadata aatomeid, mis on peavoolumeedia sõnul füüsilise maailma ehitusblokid, siis need on tühjad, nad ei ole tahked.

Nad on nukleonid, mille ümber tiirlevad elektronid. Isegi kui nende sisse vaadata, siis on nad ikka seest tühjad.

Seega ei saa see laud siin olla tahke.

See on illusioon, aga dekodeeritud illusioon.

Seda peame me reaalsusest aru saama, et mõista meie võltsmaailma.

Ja meie oleme bioloogilised arvutid, ehk siis väga edasiarenenud arvutid, mis dekodeerivad seda reaalsust, kus me elame.

Tegelikult kosmost isegi ei eksisteeri, nagu ei ole olemas ka aega.

Inimesed näevad väga kitsast riba elektromagneetilisest spektrumist ?, mida kutsutakse nähtavaks valguseks, ja kõike sellest väljaspool olevat me ei näe.

Ja neist jõududest, kes opereerivad selles nn surmamaailmas, räägivad ju kõik vanad pärimused!

Paljud inimesed naeravad mu üle, väites, et füüsiline asi ei saa teistsugust füüsilist kuju võtta.

Imelikul kombel olen ma selle väitega nõus.

Aga asi ongi selles, et muutus ei toimu füüsilisel tasandil.

Meie aju lihtsalt dekodeerib need energiad nii, et näeme füüsilist muutumist energeetilise muutumise asemel. ?

Ühendan punkte, mis pealispinnal ei näi üldse ühtivat: minu jaoks ongi see

, vaid nende meeli ja teatud määrani nende liikumist, enne kui nad ära kiibistad.

Meie programmeerimine käib haridussüsteemi kaudu, vanemad viivad oma lapsed juba varakult ruumi, kus nad harjuvad nägema enda ees autoriteeti.

Teismeliseeas on nad juba

Täiskasvanuks saades jätkub sama asi.

Kui sa ei ole piisavalt tugev,

Inimesed su ümber, su vanemad, kõik on läbinud selle sama süsteemi ja kinnitavad seda.

Nagu filmis “Matrix” ütles Morpheus, et

.

Loomulikult on ka erandeid, aga kui paned inimesed teatud situatsiooni, siis enamus neist käitub ikkagi ühtemoodi, see on reflektoorne reageerimine.

Iidseid tekste lugedes jääb mulje, et toimus üldine

Arvan, et meie juhtprogrammiks on emotsioonid, mis dikteerivad reageeringuid elu suhtes ning need jõud toituvad just meie madalatest vibratsioonidest. ?

.

Kui inimesed ei muuda oma seisukohta, siis on nad enese teadmata kinni viie meele vanglas, tarkvara lõksus.

Mis on see pettus, mis puudutab meie taju?

Tundub, et ainult mõned inimesed suudavad näha kaugemale oma viiest meelest.

Maailm on koht, mida me tunnetame

Meil on tunne, et kogeme midagi, mis on meist väljaspool.

Tähistaevast vaadates tundub, et tähed on valgusaastate kaugusel, kuid tegelikult eksisteerivad nad ainult paari sentimeetri kaugusel ajus, mida dekodeerib nägemismeel.

See on tähtis, kuna ütleb meile, et need, kes kontrollivad informatsiooni, dikteerivad meie reaalsust sellel tasemel.

Iga sekundi jooksul teeme ligi 10 miljonit pilti tegelikkuse muljest, peavoolu teaduse sõnul kasutab aju ainult 40 neist, et koostada oma reaalsus.

Kui inimesed kujutavad ette võrguta internetivälja, mis on selle reaalsuse aluspõhja konstruktsiooniks, siis on tajuja see, kes otsustab, millist tahku sellest ta väljast kasutab.

Näiteks on Hiina arvutisüsteem tulemüüriga kaitstud, et see ei dekodeeriks suuremat osa internetist, mida ametivõimud ei taha, et inimesed näeksid.

Sama on tehtud ka meiega

Sellest programmeerimisest vabanemine ei saa olema lihtne. Kuidas meil see õnnestuks?

Olen ühel nõul, see pandi paika meie geneetilisse struktuuri.

Meil on võimalik see tühistada, muutes oma tähelepanupunkti või seda laiendada. Enamus inimesi usub programmeerimise pärast samamoodi, et ühiskond on struktureeritud ja meedia informatsioon ainuõige.

jõudsime Ickeni ja mitte Davideni sest ütlused Ickest on tõesemad Davidist ütelduna.

viisime lahku kaks isikut ühes ühendatud nimes mil loomulikult ütlejate kirjutajate ja mõtte suunitlejate nimed pole need - see on digitaalselt kujundatud nimi andes vormile inimene Maal oleva reaalsus tunnetuse et ta olemas on ja vaate olekutele suunitlus võimaluse esitleda oma enda programmeeritud tõdemust maailmast Maa.

punasega märkisime David ütlused mil mõtte suunis Ickelt ütleb selgelt oma ütlust mil David vassib seda ütlusteha nii nimetatud archon/"reptiil" suunast.

mil olles inimesena ei ütelda kes tegelikult on programmeeritud mõtte esitlejad ei saa võtta tõeselt ühtegi ütlust mil sa ei tea maailmast tõde.

mina olen Henry kehast kirjutav Nao'nter nano ilm maailmast olles hetkel tema kehas vaateline mõtte esitleja mil kirja kirjutab nea Elianor.

sel moel esitletu on vähemalt õige andmata siiski teile täit tõe tunnetust.

mis on vale Davidi ütluses.

esiteks kõik see mida tema ütluses esitletakse Maale põhjusel et Icke on ütelnud selgelt millises olus elame ja mil moel avaldume endina inimesed.

ta ei maini meid vaateid egas ka end sel põhjusel et see suund teadmisest pole veel nende olus lubatud.

olu erinev reaalsus aste on takistus sõnastuste esitlemisel samas ta teeb sama teadvustavad suund mõtet meiega siin vastavalt enda võimalustele seal /kus seal? - illusoorses kujund reaalsuses -- sest see on vana maailma mõiste euroopana.

ameerika kes pärsib tema laadse mõtte avaldust on illusoorne illusoor reaalsus oma ja enda archon/reptiloidide (zetad) arendus taju kujutlusena neile reaalseks kogemuseks inimestena mil enamus nendest ongi sealses olus endina inimesed.

inglismaal teisiti.

selles suund olus une nägemise kahes olekus eksisteerib selgelt üks meie eesti olus avalduv suund mõtte vaatlus kogemus olek -- vaate kehade olek süsteemist olevad - endorad.

need on nende mõistes druiidid - meie mõistes kes.

meil on nimetus põltsamaalased.

mil mõistame endi eesti jaotust ajas olnute vahel saab paljut mõistetavaks mil oleme olnud ka mayad ja paljud teised - mil nime muutus on sõltuv riietus muutusest ümber mina.

olev hetkes ka nüüd mil näete - kogete Icke keha rääkimas tuleks mõtelda kahte mõtet.

mil ta puudutab nina on esil David ja siis saate kuulma mida mil koheselt võib esile tulla Icke ja seda sel põhjusel et nüüdseks tahame kuulda ainult tema ütlust reaalsusest.

Icke on druiid.

seega meie sugulus rahvus riietuses olev mina eest maailmast ja süsteem algus elust mil endana sisendus ta Maailmast Oowerpex.

lõpetan oma mõtte nii.

me oleme visuaal põimikus nimetuses eost ja kujund nimetuses wiraaz esto.

see on alg nimetus ja see jätke meelde.

siinne kujundus on nelonen - Olen suund mõttest kujunev olek mil Maa enda nähtav olekus on 2567893 erinev reaalsus põimik olles tänaseks piirideta ühendus.

see tähendab vaated kulgevad ühest olust teise takistusteta.

aastal 93 vabastati olev piir nähtus ja sel põhjusel on ka probleemid mil illu ja kuju ei ühildu endi olekus meie Maa eesti reaalsus nägemisega.

sel põhjusel et mitte kaduma minna meie eesti olu reaalsuses oleme kujundand ilma hiiumaa olusse meie endi asum kohale - sagedus vööndis 3678 megabait süsteemis 56 hertsi.

mõisted mõistmatud inimestele - meile mitte.

siin eemaldasime mõiste virtuaalsus ja digitaal sest elate tema enda mõtte kehas - S.U.R.M. .

see on tähendus ladinas vanas teile tundmatus.

sumertus ungentus reotum mortale.

sumer ungen reot mort

mis on see on mõistatus mil märkad esimest sõnastust.

järgnev annab aluse et midagi on ja see on hingus pöördelises surmas.

Maal on tänasest päevast kohal 4 tegelikku surma.

see tähendab midagi mil viies on pensionil ja alustab enda elu inimesena mitte surmas - inimeses ja valgus inimese kõrval olla kes.

kes teie ümbrus olu looja ja olek kõiges mida kogete inimestena ja endina.

on kohal need keda usu maailm kõige rohkem kardab ja pelgab sest nemad alustavad algust teile ja lõpetust neile.

see mõisteline nimetus on ameerika suund olijatele.

mil näete mõistate midagi.

4 - cpr96// 5. - see on mõiste tähendus illu kooslusele am mõistelisel alal.