päev mida ei tunta.

see päev ei ole täna - ta pole homme - ta onn.

on mõttena et ta onn. homme siin - mil siin on ta siis mil nägem võimaldab siin näha hommset.

meie sõnastus viimasel ajal muutub imelikuks mil ei suvatse enam kirjutada tead mõtet - me kirjutame ulme mõtteid.

mõtteid mida võiksime kogeda mil oskame kogeda ja suudame mõista erisus nägemit.

päev pole see mis oli eila - ta oli eile eila sõnastuses tänasse eilasse täna ja homme mil simulatsioon programm võimaldab kogeda hommset tänases ja eilses.

eilses mil eile on sinule täna ja hommset saad kogema eila.

selleks mõistmiseks tuleb sul vaadelda end enda olekut täna mil tava olekus sa ei erista end eilsest täna.

meil toimub eristus ja selleks et mõista mis on päev mil teda pole.

ja me näeme uut päeva ja kogeme seda teisiti eilsest - kuid kas ka end mil suudame eristada end eilsest.

eilsest minas tänase minana.

sõna minana viitab meile just kui vene eesti keele ühendusena - mina na - just kui laotusena mina'le.

millise mina seisundi oleku nähtusena mil programm elus me ei teadvusta hetki mil pole mina ja siiski mina - teine.

me oleme õppinud eristama end täna eile ja hommsesse tulevast päevast mil tulek täna oli just kui eile ja eila mil kolm päeva tagasi olime samas seisundis - olla mitte mõistvad ja kõike eitavad.

see on nii siin ja mitte teis sest teile laotub nägemus nägem tihendatus olust mil kõik see päev on teile uus ja mälestus vanast eilsest on säiliv - mil moel kellele on teie oskus öelda ütlust endale - mil küsiks - kas olite eila ja eile sest erisus on kolmes päevas - sama olek ja sama mõte.

mõte mil olek ja tegevus seisund eristub ole minast tänasest.

mõistagi võite ütelda - mis jura me ajame - ei aja sest aeg ja aja on ka erinevad mõisted ja elu elamise kogemused - hetked.

päev mil ei tunne end.

see päev võib saabuda isegi siis mil meid on petetud ajas palju.

on ootama pandud ja oodanud isena endana.

kõik mõtetus ja mõtetu olek mil mõista et päeva kui sellist pole ollagi.

kõik toimub hetkes mil sisendus siia on üks väike osa meie elust.

mil kogete kunagi /just nimelt kunagi/ end digitaalses enda elus siit kujundatud intellekt elus - saate mõistmis mõtte endile - see oli eile mil sisendusite ja see pole täna sest intellekt elus pole aega - ta on - ajana temas.

mil aeg ja aja mõistelises ütluses aia /eesti sõnastus aja'st sest meil puudub j täht/ saab mõistetavaks mõte - ma olen ja mind pole selles elus Maal.

ma sisendun täna ja sisendusin eila eile ja homme - kuid kas just mina sellesse nimesse ruth või hoopis henry minuna minusse et kogeda end teisiti ruth.

nii me elame mil mõista pole antud.

ruth kehast üteldi lugedes seda osa et eila on see mina kes on vaade.

eile on mina kes on kogend end inimesena selles esimeses hetkes eila.

täna - kes olen nüüd.

kas jälle see eila sest tihti kogeme siin eilsest siia jõudnud ja end hommsesse viivad - mitte ela homme - täna homme seisundid.

miks on oluline seda teada.

sel põhjusel et siis oskate vaadelda end mil ei mäleta eilsest midagi ja alles siis mil keegi ütleb taustas märkamatu mõttena endale mina täna - meenutusena - just kui enda meenutusena - see oli eile ja täna tuleb olla teha seda.

nii me oleme kõigis hetkedes mil märkama antud mõttena me märkame.

mil puudub vaatlev mõte ja teadmis vaade et midagi sellist toimub meiega - me ei täheldagi erisust muutust endast ele ela täna.

ja siin avaldus just kui trükkimise viga mil jätsin kirjutamata i tähe.

ka see on üks osa märka mind mõttest mil mina olles ärkvel tahan äratada sind täna et sa ei kaoks homseks ela sõnastusse eila.

siis mis on i mil ta kaob meie sõnastusest.

see on i-inimene ja i-isik mil küsiks mis on mis mil mina olen mna i lisandiga.

ma võin olla ma ja miks liitub a minule ja ma muutub maa'ks.

selles peab olema mõte minule i mil i on sõnastus lühend ühendusest io ja oi.

ühendus mõistest Maale iooi.

kes olen mina selles enda mina tunnistavas olek'kus mina i ina m anim olekus.

päev tundes end.

homsest ja miks mitte hommsest mil olemas olen mm tähenduses - mateeria mina.

nii eksitavad meid sõnad mil järgnev tähed järgnevate tähtedega ei anna egas võimalda mind näha end - siis miks järsku muutusin mina end ütluseks mil pööratus ütleb vene suunalise mõistena dne-dno sõnastust.

ja samas tahaks ütelda - dna - and.

siis mis on antus and oleku kõrval - kas jälle meele pete meelsus kujutlus et olen and andekas mil seda pole on midagi mis pole mina egas end - on enda sõnastus - adne.

mis on hommne mil ütlen end mina ütlus asemel ja inimesena ma ütlen mina asemel meie.

kas see on väga võõrastav võõras mõte meile mil meile on me ja mitte seda mil ütlus ütleb m-eile.

eile m on täna m mina ütlusena ja nii ta jääb mil ema ütles kunagi mulle /? mis see on mull-e/.

ära ütle ä ja ütle a ü ütlust eemaldades sest siis mil ütled oled deltü olles inglise sõnas sulle siin sinu avaldumises täna sarnane mõte - delite'ga.

lihtsalt tähed on muutunud ja oma asendit muutnud - see ongi see Maa kus sa kunagi elama saad.

saad-daas - taas pehmendus d's et mõista mida - et ei mõista midagi-igadim /iganes siin/.