kas sul-sinul on õigus võtta elu

palju mõtteid on jäänud kirjutamatta.

palju ütlusi ütlemata

ja sel põhjusel me ei saa ütelda - kõik - petu sõnastuses lõpetada.

ja sel moel kujunebki - petsime et lõpp on kirjadel mil elu läheb edasi ja meie eluga kaasas - olleski need elud kehades.

järgnev algab sel moel ja siit alates mõtelgem edasi mil moel endina kogete endi teist kehalist elu.

minu elu ja elamise algus kogemist teise laadses kehas.

kas minul on õigus surmata kedagi siinses olus mil mina endana mis sest et näen end inimesena olen samast olust avalduv - sama laadsetest kehadest tulev ja end mitte mäletav et olin ...

et olin enne ja järgnev samuti tagasi sellesse teise laadsesse kehasse.

päevas liitub meiega 2878346 kehaliselt surmatud olekut.

kõik on surmatud enda olekus teise laadses suuremas kehas /me ei vaatle hetkel linde egas kõike väiksemat sest siin kehtib teine reegel /just kui lubades ja võimaldades karistamatult surmata/.

toome esile ühe juhtunu ja reaalselt siit võetava kogemus näite mil meie inimesena üks jälgisime endi kogemus vaatesse toodavat.

algas nähtus teadvustus hiljem mil puutusime rääkivas olekus kokku teise kehaga inimene mees.

tema ütlus oli et ta sai viga ühte pulli tapa majasse viimisel seal - mil pull keha ja temas olija polnud nõus et eemaldadakse temalt võimalus olla keha ja teistele viiele selles kehas avalduvale.

polnud nõus.

vahele.

inimese sünd tuleku aluseks selle võimaluseks annab inimene - tume aines maailmast - gre suunis mõttena - ainult nii ja mitte teisiti.

mil on keha sündind toimub ajas veel sisendus ja siis vaikselt eemaldub sel moel et süsteem ei näidusta tema eemaldumist ja keha antakse märkamatult kõigile üle kõigile selles ilmas olijatele.

olijatele teistes keha suund vaates sündinutele siia.

selles on kindel seadustatud järjestus.

mil algab elu on kõigis sisend olek punkt taolise täpikesena.

see on esma olek.

kõik järgnev on tema olek tekitatus põhjusele järgnevad ja nii - nii kaua kui mil keha on elus.

tagasi.

mil toimus juba kogetav kehas pull eemaldumis mõte /mil moel nemad seda teada saavad mil loom olekud endina pole mõtlevad.

kas see suund mõte on õige - kas nad endana ei mõtle mil inimeseks olles me ei suuda mõista - need on meie vahe olek kehad enne inimeseks.

ja mil meie oleme mõtlevad vaate olekutena - mõlema keha - inimene ja teised - vahelisel olekul - siis kas me endina ei suuda mõtelda kehades teised mil mõte ei ole nähtav ja olek meiena pole tajutav.

siin on inimeseks meie olekutele palju mõtlemist.

toimus eemaldumise mõte.

loom keha sünnitajana ema lehm oli juba erutuses ärevuses ja andis mõista sellisest seisundist muu häälitsusena.

keegi ei mõistnud - eriti kehast inimene /mõlemast kehast inimene mil mõlemis on nendest loom olek vaated endina.

algas äraviimine - juba siis avaldus vastumeelne käitumine kuid teades et inimese kehast avalduv jääb alati peale polnud teist võimalust.

tapamajas toimus viimane üritus mõista anda - sellest polnud kasu sest alati lõppeb elu loomana - koduloom lehm lammas pull teisiti nendes olevate vaadete soovile - säilitada keha et olla.

olla siin mil see olu oli mõteldud olema ainult kehadele inimene.

nüüd on nii nagu on - palju ja väga palju kõike teise laadseid olekuid ainult ühes mõttes - saada olema kehaliselt end kogetav inimene.-

ja siis taanduda ja jälle olla kehas teine.

lõpp vaatlus eelnev algusele.

mil keha pull oli tapamajas toimus viimane üritus anda kehasse mõistmist mil mõlemast olekust on oldud siin ja kuuldud mõtteid - oldud endana rääkimas ütlemas.

üritus et lõpeta minu keha võimalus olla surmamine.

see oli määratletud kulgema nii lõpuni sest miski segab meil mõistmast - puudub tead mõte - nii elame.

ja enne seda ma pullina oleks võinud surmata keha inimene - ühe löögiga - ma ei saand seda teha sest meied olid sel hetkel inimeseks.

siit milline lõpp tulem.

mil ei tea milline on elu ja mil moel avaldub mõtlev olek elus keha "mitte mõtlev" meiena - pole mõtet loota et me inimestena mõistame end teise laadsetes kehades.

olla mõtlev ja tunde kogemuses valus teistes.

meil on pääsuke ta elab meie elamises ja ei otsi ühendust enda sarnaste kehadega.

eemaldub korraks et süüa ja tagasi ruum sisemusse hoonesse.

üks huvitav visuaalne kogemus.

pääsuke istus traadil - järgmisel hetkel nägime kerakest enda keha juurest eemaldumas - ühinemas kehaga pääsuke - keha pääsuke sirutas tiibu ja läks lennule.

midagi sellist pole varem kogenud - nähes läbi visuaalse nägemise mil moel see tegelikult toimub ja kogeda nägemises keha liikuma alustamist.

mõistmatu elu.

meie inimestena oleme elanud enda elu arvates et oleme inimesed.

arvata võib kuid selles arva olekus tuleb teada mil moel elu meie ümber on tegelik - mõtlev ja end otsiv.

otsiv sel moel et otsitakse end siis keha inimest ja nähakse siiski end teisiti - teise laadsetes kehades inimesest.

samas ollakse inimene nendes väikestes hetkedes mil elu endana iool seda võimaldab.

iool tegeleb kõigi teistega.

iooi inimestega.

mis on mõistmatu elu mil me endina inimene ei taha mõista meie endi elamist teise laadselt samas olus kehadega inimene - meie endiga kehasse inimene inimeseks suunatutega.

me ei taha mõista - otsime pigem elu mujalt - välisest kosmosest - mõistmata et see kosmiline elu elab kõigena siin.

siit saab tulla kosmosest mil võimaldatakse seda ja mil teie inimeseks olijad vajate selle laadset tõestust.

ta saab tulla mil teie inimestena loom lind ja kõike teised olekud suunatusena inimesse keha - vajate juba inimeseks saanute tulekut - tulekut sel moel et saaksid olla selgitavad mil moel nemad läbi sarnaste kogemuste jõudsid inimese kehani inimeseks endani - endana.

kehani sest polda veel keha - nüüd kehas.

sisendus keha kehas.

oleme hõivatud mõttega elu meie ümber ja mida rohkem me sellesse kinnistume seda rohkem avaldub meis mõtteid siinsest elust.

kas sinul on õigus võtta minult elu mil alles hiljuti sina sisustasid seda elu endana - minule nüüd olev elu-keha loom.

et mitte liiga palju ütelda mõtelgem ise ja kujundume end sel moel elama siinses olus Hiiumaa.

hetkel on siin kaks keha mõistes teid siis kasutage seda võimalust tulla kehaliselt esile siia et näidata - me oleme olnud teie kehas ja mõistnud.

mõistnud et teie lähedal saame mõistma end.

järgnev trans humanism.