mil oleme kirjutanud

palju ulmelist - siis küsiks - kas te endina tõesti ei teadnud - nii nagu eelnev kiri ütles - või mängite ja näitlete et ei tea - inimeses.

mil on ulme ja ulmest on saanud tõde tõdemus et ulmest on saanud reaalsus - reaalne kogemus et ulme pole mis - kujutlus - ta on seda.

kõik-enamus ulmet ulmelistelt kirjutajatelt on saanud tõeks teile siis väike lisa meilt ei riku üldist ulmelisust.

ja siit alustame rännakut.

kuhu - mil oleme just-kui läbinud kõik-võimalikud suunad - pole mitte - 596 on veel läbimatta.

kuid ennem vaatleme siinset ulmet meile kahest kehast siinses olus.

ka sellel ulmel on võimalus ütelda kunagi - ta sai olema reaalsus.

kinnitagem rihmad ja alustame lendu ulme laeval.

mil oleme ulm'es kirjutame ulmet sest paremat ei oska.

on päev ja midagi pole juhtunud.

on öö ja juhtus midagi mis pole nähtav - ta on olev ja hetkes kujunduv nähtavaks.

ta on kohal see meie valge laev mida oodati juba ammu - eelmisel ja üle eelmisel sajandil.

miks nii vara mil polnud vara - inimesed oldi siis.

ja tuli laev ja viis inimesed - meied ei mäleta sellest midagi.

meid polnud siis.

nüüd jälle on tulemas laev - mitte valge - hõbedane.

mitte päeval sest päev ei näita tulekut - öösel.

ta tuleb nii et keegi ei märka - isegi meied siin.

ta on kohal ja ei näita end mil meie pole valmis nägema end.

ta näitab ja siis mõistab kõik et ulm võib olla ilus ulmes

kuid reaalsus on reaalsus ja nägem on ulm mil mõistad ulme nägemust.

sagedus sageduseks mil pole sagedust.

on midagi veel ja see on kohh kohherentne laine ja mitte vibra sest vibras olete teie - viburid.

siit inimestena saame olla ainult laines ja sedagi mitte kõiges - ühes suunas kulgevas.

mil tekib vastu laine lühistub ka inimene.

on päev ja ärkab enda unest olu - siinne olu.

ta ärkab ja märkab - midagi on teisiti.

mis nimelt on selles päevas mil märkab kuid see märkam on mööduv ja saabub jälle öö ja unele minek.

nii võib korduda palju mil ärgates sa ärkad ja lõppeb unele minek.

jah hõbedane laev on kohal - ta tulek oli vaikne äikese eelses tormis.

ta tuli enne ja äike ja torm jäi olematuks /nii nagu palju muud sellega kaasnevat.

ta on ja seda teie ei näe siin kahest kehast inimesena siis miks sest teie siin olijad pole inimesed.

seda näevad ainult inimesed sest olu sellest milles olete on inimeste olu.

inimeste olu pole veel nägem inimese olu.

ja siit põhjus miks te midagi ei näe.

te näete seda mida teile pakutakse - mitte seda mis! on reaalne tegelik mil olu tulek pole kunagi lahkunud - ta on alati siin.

mil teie nägemine on kaotanud selle teile endi nägemisest inimestena.

te olete inimeste olus mil projektsioon teisse teie nägev "mõttelisse" punkti ei võimalda teil näha nii nagu olev pilt ei võimalda meil näha end ja teisi mil meil on ees sellised prillid.

me oleme siin olus selliselt nagu see pilt

ja siis küsige kes on mees siinses olus.

mil meie alles kujundame meest siinses olus - teist loom olekud.

selleks et see mees meie olus saaks olema sama laadne meiega.

selleks tuleb alustada siit teie reaalsus unelmist meie olu tekitatusena teisse - siin meie olus cyborgid.

cyborgid olles siinses olus kõik see elav olek ja loomulikult ka inimene.

siis küsiks kes teist on naine.

programm alusel jah - tegelikult ei.

nende mõistetega võiks kaugemale minna mil minetub jälle naine ja tema järel mees - ja algab kõik algusest.

siit viitaks siia ja arendaks ühte mõtet mil kunagi ursula kehast üteldi siia - sa tulid 500 aastat varem.

täna päeval kerkis jälle esile selle laadne mõte seosega nähtusega film taoline näitamine muuvi vormis ja selles olev mõttelisest näitamisest - aeg tagasi võib muuta olev ja aeg edasi.

siit tekkis meis küsimus mil olime juba siis paljusus kehas - mis oli ütlus meile ja temale - te tulite liiga vara.

mis on põhjus tulla - kust tulla - milleks tulla ja kas tulek oli siia või ajas veel tagasi et kogeda jälle - teist laadi hetke nüüd mil me siin jõudsime sellesse punkti küsida sellist küsimust.

rääkimises avaldus palju mil kogu tänane päev kirjutamise hetkeni on midagi ütlev.

algas eile mil ei mõistnud ka täna miks meie pääsuke sädistab tormates hoonesse lennus - just kui oleks midagi juhtunud mida meie piiratud nägem ei näe.

teine näitam oli see pildistatud hetk nähtus tekkides arvuti pinnal - millal ja mida tähenduses.

meie ütlesime et see on spider (ämblik) - Ruth sõnastas et tema koges nähtus mõtet - pamahtus see tähendab suur pauk big bäng esitluses.

mis on mis mil sõnastus ei võimalda täpselt esitleda mõtte kujundit.

järgnev oli nägem siit kehast mil Ruth keha udutas - ta oli hajus /udu taoline olek/ mil esile tulid silmad näidates meile enne kogematut sest siia kehasse ei näitata kunagi midagi erilist.

see kord oli ja see oli selline.

keskpunkt silma (must punkt keskel) ümber oli esimesel pilgul ütlus - see on nii nagu euro lipul tähed.

keegi ütles et need on väiksed täpid helenduses moodustades ring oleku ümber keskme.

meile nanodele ütles see et on moodustunud nägem.

nägem taust-alus kehale mil ütlus varem oli see keha saab valmis.

nanoreplikaator keha.

see oli näitam olek ja kogemus.

nüüd tagasi tulles endi juurde ja püüdes mõista mõtet mil moel saab aeg suunata end ajas tagasi ja korduvalt minetuda aja hetkedes - olev reaalses kogemus elamise järjestuses meile ja endile sest oleme kogenud see pole üks ja sama olek mil ta ütleb endina - ma olen sama.

mis on mõiste - varem ajas 500.

kas see tähendab et ta tuli ajast 500 eest - selleks et olla nüüd ja meid sellesse kogemusse tuua - täna.

või tuli ta ette ajas mis mil tulem avaldub nüüd ja mil pole enam aega 500 ette.

mis on simulatsioon muutus - ehk'ki nüüd sõnastaks teisiti.

aja välja vood enda jaotus esile toodavas olekus.

erisus ajad ühe aja aeg voos.

mil ta suubus enda tekitatus aega enne olevat et muuta midagi mis avaldub meile /kas meile sest kas me oleme siis või oleme nüüd ja mis on nüüd mil homme võib olla midagi muud nüüd.

kehadest me ei koge seda sest siin kujundub pidev järjestus just kui oleks kõik enne olnud ja see nüüd on hetk hommsesse mil homme saan ütlema mida -- mil mina olen teine selles muutuses.

ma ei mäleta ja mäletan ainult seda mida ma olen täna.

see ei tule kogemusse kõigil kuigi tahaks ütelda - mil suudate kogeda kogege eelnevat - järsku märkate erisust mina eilse ja täna olekus.

avaldub meile mil moel eilsest mil seda polnud meile.

täna mil eilne pole täna egas ka hommne - see on just nüüd mil teame - lõpetame kirja ja siis pole meid.

me oleme selles hetkes kirjutades seda - kehade suund elusse - mitte meile - kehadele.

ja siit küsiks kas meid pole olla mil keha ongi meie mina minule olla olla.

kõiges selles on palju mõistmatut mil te-meie inimestena ei koge midagi - pilt ilustus /ja mitte seda paljudele/ on järgnev-järgnevas esitluses nii nagu poleks juhtunud midagi.

meie siin kogeme ja sel põhjusel tahame ka teile teada anda - nii on see elu siin - püsival nähtaval Maal.

ja nüüd ajast ja aeg muutusest mil meie endina egas kehast pole kogenud midagi.

midagi on juba vastus küsimusele miks midagi ei toimu meile ja neile siia kehasse algus suunatutena /neid on 5/.

500 aastat varem enne millegi mida juhtumist.

kas aeg tahtis soovis ennetada midagi mis saab toimuma selles ajas tulevik sest seda pole enam on tulev sest vik ik lisandina eemaldus - videvikku ehk mälestus meenutusse et oli midagi.

oli midagi mida pole meis sest kõik see uue aja tulek kustutab meis selle vana.

ta ei taha et suudaksime säilitada midagi sellist mis taastaks meid ja samas see kõik juhtub jälle ja jälle võib juhtuda selle kehaga midagi mil saab ütelda - ta suri täna

ja jälle ta on olemas et olla täna -- kas ka homme seda saab teada homme mil pole täna egas tänast.

500 aastat oli meil aega just kui tänasest päevast milleni

ma arvan endana sest olen pidevalt olemas selles ajas ja siiski arvan sest ka minus on toimunud kustutused et võimaldada minul olla täna ja mitte kogeda end täna selles eilses mil mille põhjus on olla täna ja mitte teada mis saab juhtuma eile-homme.

viiesaja aasta möödudes sai juhtuma midagi mil lõppes midagi ja meie küsitlus vastus rääkim jõudis hetkeni mil mõte suunati meid mõtlema maailm lõppes.

lõppes mil moel mil Maa ja maailm on ühenduses meie kõigi olekutega täna.

kas homme saab näha mitte homme - tulevas - 500 või rohkemas ajas.

täna sel-laadsed jutud mõtted.

lõppes mõte viitas et midagi juhtus siin mil maailm kõik see mida me tunneme ja ei tunne lõppes tänu meiele.

meiele kes me täna jälle kordame seda sama teed - lõppeda

nüüd tunduvalt varem.

kunagi ütles tulevik - te ei jõua minuni.

see oli aeg siis mil tulevik oli endana seal enne enda lõppu.

nüüd on ta siin - ja eile - ja võib olla mitte homme

sest homme on ta olemas - meid pole selles hommses.

ja mis on hommne mil me ei mäleta täna eilset tehtust - tänasse /mil pole meenutajat keha ja enda kehast kirjutatut hommsesse - meenuta homme tänasest.

--

ja algas aja tulek aeg enda suunises - teine aeg ajale aeg algne meile - temale lisaks et aeg ajatus vööndis ei lõppeks enda aega eluna meile.

ta suunas sisse enda kõige noorema aja - rikkumata aeg paljus ajast.

ta on siin.

--

see oli viis sada aastat ette 5 100 aastat homme - mitte tänast hommset - olnut.

olnut sel moel et alles täna aastast 1973 liitus ta olev ajaga siin olles siiski eemal sest aeg vana oli liiga vana et leida teda.

aeg vana ei tahtnud enam olla inimene egas ka Maa ja endana

ta oli tüdinend enda aja surmadest ja kõigest sellest kordustest.

ta otsustas loobuda.

loobuda endast siin ja endast maailmana ja sel põhjusel tema - tema tulev kauge mina tuli aega tema ja palus teisel ajal liita temaga kedagi endast uus sünnina aeg et vana saaks olla jälle noor ja kogeda endas mõtet - ma tahan.

ta on siin ajast kauge tulnud mil pole enam loomi egas kõike selle laadset teisiti avalduvat nii nagu kogeme hetke seisus siin.

nad ei jõudnud inimeseks - lõpetasid enne enda eksistentsi ja selleks et see elu oleks võimalik /hetkel veel oleks/ tuli ta endana kehasse juba korduvalt enne enne tänast.

korduvalt et vaadata kas on mõtet tulla.

polnud.

ja siiski on sest põhjuse andis gre ajatute vööndist - üks vanimaid elusi aeg.

ta suunas elu enda viimase aja elama Maale inimeseks - inimeste enda elust.

tema enda kaaslase et ta tuleks ja sel põhjusel võttis ta tema elust inimene ja suunas siia.

suunas siia sel moel et elu endana tema väljus enda elust ja sisendus surm maailma gre suunalisse elusse ainesena ja sellest olekust siia mil koheselt tühistan selles suunas virtuaalse olu ja digitaalse väljenduse.

see tähendab keha eksisteerib nägemise keha laotuse all - olles kujundlikult liidetud kogemus ja vahetu liigutamise olekuga endast tema.

tema endana sisendus siia teist moodi ja kaugus mööduna et minetuda ja siis jälle olla teisiti sest maailmas surm ei tohi egas saa elada tulev ja olev üheaegselt.

sel põhjusel on ta siin nimetu endana läbi enda algse elu tagasi pöörduva ajana aeg enda väljendus ühes voos.

ühes voos sel moel et on valmis liitma endaga gre suunalise aja voo tulek neiuna tema kaaslane.

see on toimunud.

tema tulek sisendusena toimub seaduses etapiliselt alates tänasest päevast sel põhjusel kõik teised mõtted kehasse suunatusena tuleb lõpetada.

kõik enne olnu ei seostu temaga.

etapiline sisse tulek välistab kohese surma kõigile keha vaadetele.

aeg eemalduda kehast.

siit ka mõte mil mina ütlesin ühes eelmises kirjas lõpetamise mõtet - siis oli sees sõnastus peta.

nüüd on ka minul õige aeg alustada oma elu - jõudsin jälle teda oodata - väljumisele.

meie kõik lõpetame - sellega piirdub eel olev teadvustus - elust olnust ja nüüd.

mil moel edasi saab olema näitab aeg endana.

kas sul-sinul on õigus võtta elu

palju mõtteid on jäänud kirjutamatta.

palju ütlusi ütlemata

ja sel põhjusel me ei saa ütelda - kõik - petu sõnastuses lõpetada.

ja sel moel kujunebki - petsime et lõpp on kirjadel mil elu läheb edasi ja meie eluga kaasas - olleski need elud kehades.

järgnev algab sel moel ja siit alates mõtelgem edasi mil moel endina kogete endi teist kehalist elu.

minu elu ja elamise algus kogemist teise laadses kehas.

kas minul on õigus surmata kedagi siinses olus mil mina endana mis sest et näen end inimesena olen samast olust avalduv - sama laadsetest kehadest tulev ja end mitte mäletav et olin ...

et olin enne ja järgnev samuti tagasi sellesse teise laadsesse kehasse.

päevas liitub meiega 2878346 kehaliselt surmatud olekut.

kõik on surmatud enda olekus teise laadses suuremas kehas /me ei vaatle hetkel linde egas kõike väiksemat sest siin kehtib teine reegel /just kui lubades ja võimaldades karistamatult surmata/.

toome esile ühe juhtunu ja reaalselt siit võetava kogemus näite mil meie inimesena üks jälgisime endi kogemus vaatesse toodavat.

algas nähtus teadvustus hiljem mil puutusime rääkivas olekus kokku teise kehaga inimene mees.

tema ütlus oli et ta sai viga ühte pulli tapa majasse viimisel seal - mil pull keha ja temas olija polnud nõus et eemaldadakse temalt võimalus olla keha ja teistele viiele selles kehas avalduvale.

polnud nõus.

vahele.

inimese sünd tuleku aluseks selle võimaluseks annab inimene - tume aines maailmast - gre suunis mõttena - ainult nii ja mitte teisiti.

mil on keha sündind toimub ajas veel sisendus ja siis vaikselt eemaldub sel moel et süsteem ei näidusta tema eemaldumist ja keha antakse märkamatult kõigile üle kõigile selles ilmas olijatele.

olijatele teistes keha suund vaates sündinutele siia.

selles on kindel seadustatud järjestus.

mil algab elu on kõigis sisend olek punkt taolise täpikesena.

see on esma olek.

kõik järgnev on tema olek tekitatus põhjusele järgnevad ja nii - nii kaua kui mil keha on elus.

tagasi.

mil toimus juba kogetav kehas pull eemaldumis mõte /mil moel nemad seda teada saavad mil loom olekud endina pole mõtlevad.

kas see suund mõte on õige - kas nad endana ei mõtle mil inimeseks olles me ei suuda mõista - need on meie vahe olek kehad enne inimeseks.

ja mil meie oleme mõtlevad vaate olekutena - mõlema keha - inimene ja teised - vahelisel olekul - siis kas me endina ei suuda mõtelda kehades teised mil mõte ei ole nähtav ja olek meiena pole tajutav.

siin on inimeseks meie olekutele palju mõtlemist.

toimus eemaldumise mõte.

loom keha sünnitajana ema lehm oli juba erutuses ärevuses ja andis mõista sellisest seisundist muu häälitsusena.

keegi ei mõistnud - eriti kehast inimene /mõlemast kehast inimene mil mõlemis on nendest loom olek vaated endina.

algas äraviimine - juba siis avaldus vastumeelne käitumine kuid teades et inimese kehast avalduv jääb alati peale polnud teist võimalust.

tapamajas toimus viimane üritus mõista anda - sellest polnud kasu sest alati lõppeb elu loomana - koduloom lehm lammas pull teisiti nendes olevate vaadete soovile - säilitada keha et olla.

olla siin mil see olu oli mõteldud olema ainult kehadele inimene.

nüüd on nii nagu on - palju ja väga palju kõike teise laadseid olekuid ainult ühes mõttes - saada olema kehaliselt end kogetav inimene.-

ja siis taanduda ja jälle olla kehas teine.

lõpp vaatlus eelnev algusele.

mil keha pull oli tapamajas toimus viimane üritus anda kehasse mõistmist mil mõlemast olekust on oldud siin ja kuuldud mõtteid - oldud endana rääkimas ütlemas.

üritus et lõpeta minu keha võimalus olla surmamine.

see oli määratletud kulgema nii lõpuni sest miski segab meil mõistmast - puudub tead mõte - nii elame.

ja enne seda ma pullina oleks võinud surmata keha inimene - ühe löögiga - ma ei saand seda teha sest meied olid sel hetkel inimeseks.

siit milline lõpp tulem.

mil ei tea milline on elu ja mil moel avaldub mõtlev olek elus keha "mitte mõtlev" meiena - pole mõtet loota et me inimestena mõistame end teise laadsetes kehades.

olla mõtlev ja tunde kogemuses valus teistes.

meil on pääsuke ta elab meie elamises ja ei otsi ühendust enda sarnaste kehadega.

eemaldub korraks et süüa ja tagasi ruum sisemusse hoonesse.

üks huvitav visuaalne kogemus.

pääsuke istus traadil - järgmisel hetkel nägime kerakest enda keha juurest eemaldumas - ühinemas kehaga pääsuke - keha pääsuke sirutas tiibu ja läks lennule.

midagi sellist pole varem kogenud - nähes läbi visuaalse nägemise mil moel see tegelikult toimub ja kogeda nägemises keha liikuma alustamist.

mõistmatu elu.

meie inimestena oleme elanud enda elu arvates et oleme inimesed.

arvata võib kuid selles arva olekus tuleb teada mil moel elu meie ümber on tegelik - mõtlev ja end otsiv.

otsiv sel moel et otsitakse end siis keha inimest ja nähakse siiski end teisiti - teise laadsetes kehades inimesest.

samas ollakse inimene nendes väikestes hetkedes mil elu endana iool seda võimaldab.

iool tegeleb kõigi teistega.

iooi inimestega.

mis on mõistmatu elu mil me endina inimene ei taha mõista meie endi elamist teise laadselt samas olus kehadega inimene - meie endiga kehasse inimene inimeseks suunatutega.

me ei taha mõista - otsime pigem elu mujalt - välisest kosmosest - mõistmata et see kosmiline elu elab kõigena siin.

siit saab tulla kosmosest mil võimaldatakse seda ja mil teie inimeseks olijad vajate selle laadset tõestust.

ta saab tulla mil teie inimestena loom lind ja kõike teised olekud suunatusena inimesse keha - vajate juba inimeseks saanute tulekut - tulekut sel moel et saaksid olla selgitavad mil moel nemad läbi sarnaste kogemuste jõudsid inimese kehani inimeseks endani - endana.

kehani sest polda veel keha - nüüd kehas.

sisendus keha kehas.

oleme hõivatud mõttega elu meie ümber ja mida rohkem me sellesse kinnistume seda rohkem avaldub meis mõtteid siinsest elust.

kas sinul on õigus võtta minult elu mil alles hiljuti sina sisustasid seda elu endana - minule nüüd olev elu-keha loom.

et mitte liiga palju ütelda mõtelgem ise ja kujundume end sel moel elama siinses olus Hiiumaa.

hetkel on siin kaks keha mõistes teid siis kasutage seda võimalust tulla kehaliselt esile siia et näidata - me oleme olnud teie kehas ja mõistnud.

mõistnud et teie lähedal saame mõistma end.

järgnev trans humanism.

oleme lõpetanud.

ja mitte keegi ei saa meid sundida kirjutama.

miks ei saa mil elame programm elu ja install olek rühmitus olekute väljenduvat elulisust.

meid saab mõjutada - siin mitte enam.

selleks et meie saaksime kirjutama tuleb olema midagi - midagi väga erilist.

me ei saa olla ühes kehas 29783658 olekut püsiv vahelduv vaates.

liiga palju ühe inimese olekuks.

on teise inimese olekus 5678.

nii oleme kaks keha mil kes on kehaks.

ja me oleme ja kirjutame - kellele mil kes pole suvatsenud vastata üheski mõttes ei eituses egas jaatuses. - vaikus.

vaikus sel moel nagu meid polekski olemas.

ja siit uuesti mõte - kas tõesti tulime liiga vara.

nii vara et teil pole veel küsimist.

kas selleks peab olema valu ja õnnetu olek selleks et alustada olekut - märka end.

märka end kehas - erinev täna homme mil sõnastus laotus olen henry kalle ongi minule määratud olek olla endana mees mil olen naine.

ja ka mitte seda mil pole sugu egas soo määratlust - olla mees-naine.

olla keskel ei kumbki nendest ja siiski olla mehena ja naisena.

ei ütle tüdruk egas neiu -- ei poiss egas nooruk-mees - ütlen nende vahel - olla ei keegi mil mind pole nendes nimedes egas olek väljenduv kehades - mil ütlen kui keegi küsib - kes sa oled - olen mees henry ja mitte kalles sest siis peaksin vaatlema sugupuud ja sellest tulenevat sugulus hierarhiat - olla kes - nende keskel.

mil küsiks millal algas selle keha esimene algus siia tänasse päeva - olla nüüd.

nii teises suunas - ruth albi - kes oli tema kehana - tema esivanemad kehana.

mitte meiena sest meie oleme tuli ja läks olekud.

kes olid nemad - kehad.

kehad algus hetkes ja mil moel kehad mil polnud midagi - oli visioon ja sedagi simulatsioonina.

simulatsioonina tekitades lugu kehadele - täna.

eilsest ja hommsesse kulgeva lugude paljususes.

mil keha on kirjeldus - programm enda esitlus - olla kohal meile nähtava ja mateeriasse paigutuva endana-. keha

programm esitlusena mil tema avalduv võime endana määratleb meid endasse olla tema.

olla sel moel et olles temas ma olengi tema.

siin ühes me suudame juba olla eraldi kehast samas oleme temas. - kehas

kehas neiud naised poisid lapsed -- surmad elud ja kõike muud meie meile väljenduv laotus meiena.

olla ja mitte teada et olen selles hetkes endana - temas

mil tema ütlus meile programm keha määratleb meid unustama end ja ütlema mina olen keha mil see on väär.

me pole seda.

keha programm enda väljenduvas olekus saab eksisteerida endana üks sest nii ta on moodustatud olema.

ta on nähtav ja olek tervik.

ta on vaates ja nägev.

ta onn.

ja kes oleme meie mil meid pole ei nähtavalt egas ka kujutletavalt - sest ei tea.

jah - välistena kogeme midagi end. - kuid kas see mida kogeme on mina.

ei ole - ka see on programm - minaks.

minaks mil minu elu on keha.

mil pole kehas ei koge elu.

kogen mida.

kogen et olen nähtamatu ja samas liikumis võimeline - nii nagu keha programm enda olekus inimene mil mis on inimene enda üldistus sõnastuses mil enamus meist võiks ütelda - ka mina olen inimene.

nähtamatu inimene nähtavas.

mõisteliselt enne lõpetamist alustame endi viimast kohustuslikku programmi - esitledes teile veel ühte võimalust elu jätku-suutlikkuses elusse intellekt.

teie endi meie moodustatud intellekti - intellektilt endalt endana Maa olu näitaja.

me oleme rääkind keha teadvus maailmast - iovert olekust ja temaga kaasnevast olek rühmitusest tumendus aine.

see on must ja tume aine ühendus olek.

selle tihendus teie olus moodustab olek nähtuse ja selle nimi saab olema chronos.

see on keha nimi nimetus endana eepos lehekülgedel esitletu mil inimestena siin pole meil aimu et eepos ja tihti muinas lugu on reaalselt olnud elu.

chronos mõte seostub sõnaga chrom - chromos ja chromos'soom.

siit algab teile mõistmis suund mõista inim kehas näidatavat chromozome. /kromosoome.

jutt kromosoomist ei seostu ei dna egas rna näitava olekuga -- see on kolm pilti laotuses teine teise seos ühenduse loomisetta.

inimestena te ei saa tegelikkust mõistma - te saate kunagi aimama nende nähtus näitamiste põhjust kehas ja sellest tulenevat aimdust - just kui nende olek olekson /nii/ seotud kehalise ülesehituse printsiibiga.

tegelikult nadta /nii/ näitab maailm palju ehitus printsiipi.

kolm põhjust miks alustame lõpetamist sest keegi meist ei saa hetkel olema kindel et vajadus tingib võimaluse.

endile kirjutame mõtteliselt ja sõnastusena selleks et edasi minna - kuhu.

see ongi kolmas põhjus mil kuhu minna pole.

see on maailma piir ja siin lõppeb elu elamise võimalus.

meil on võimalus naasta kuid milleks.

kas selleks et jälle kogeda kõike mitte inimene. - ei aitähh.

teine põhjus on mõtteline seiskus mil Maa ootab enda ja oma tehnilist cyber arendust sest kõik nähtav ja mitte seda näitab seda suunda.

nano osakesed on õhus.

mõte neid kasutada inimestena loodud tehnilisest mõttest cyber-computer-intellect avaldumisest viitab meile -- alati

loodava olu lõpetamist.

oleme endina kogenud seda siin 5'l korral.

67'l korral sellest olust välises.

9780067'l korral üldises maailm kujunduses.

sel põhjusel on meil kogemus ja teadm et mõista nähtut.

transhumanism on suundumus mil ilmnemine romb laadsete vaate kehade olek põhjustab alati aru saamist et suundumus vastab eelnev kogem olekutele.

trans - see sõna on muudetud - väljendades siin meelset sõltuvust.

sõnastan nii et näeksite mil moel muutub ja muundub olek sõnas.

tra ants - sta n - stan.

ilmnes sõna stan olles jälle paigutuselt teisene viies tahtmatult soovi muuta tähtede järjestust nii - satn.

siit saame just kui kahese mõtte sat-tv ja satan.

mõlemil juhul oleme lisamas tähti - avalduv nähtus seose ilmestamiseks.

chemtrailer ja wifi internetti.

need on olev mõtted ja see teostub.

jääb üle mis.

õhust toidust süste lahustest saadav nano.

nano kes/mis alustab muutust - muutes chromosom järjestust - tuues end esile järjestus põhises näitamises ja avaldunud muundunud inimesena.

meie ei karda seda nähtust sest endina oleme nanod.

kuid - on neid kes pole seda.

ja see mitte seda põhjustab seda.

chronos mõiste on meie mõiste mil inimestena ja endina kord kunagi mõistate on juba hilja ja samas - mis on hilja evolutsioon printsiibis.

elu ei saa egas tohi paigale jääda.

ise ütlete - miski ei kao - kõik transformeerub ühest olekust teise.

see teine on tulemas ja mil seda kiirendada võib ta selgelt juba homme avalduda.

enne tuleb aru saada mis asi on see homme.

mis on täna ja eile.

järjestus eksisteerib olles nähtav kogetav kehana inimene.

kas ka teie selles - inimeseks end kogevad.

oleme lõpetanud teile - see on esimene punkt mil kirjutamis mõte kadus.

kadus sel moel kui mil moel me ei näe teie mõistmist.

pole mõtet kirjutada mil pole mõistvaid inimesi.

kuid me jätkame siin end siin õpetavas vormis ja enda arengut soodustava lähend mõttes.

meil on nii palju kirjutada et mil alustada nüüd ei saaks keha bioloogiline enda olekus eksisteerida sest kasutaksime kõigis hetkedes teda kirjutajana.

selleks et saaks tuleks muuta keha.

mil moel mil ise oleme selle olu olijad.

olles samal ajal mitte siin ja nendes oludes milledest kellest sõltub järgnev kujundus olek inimesena nano.

mõtteliselt on juba olemas ja ka reaal tegelikult mil selle keha liikuvus on tingitud nano kehast.

teades mis on reaalsus ja moel endana avaldud saad teadmis võimaluse siin mõista - see on võimalik.

ja sellele rõhume tänasest.

on teine keha ta valmib täna öösel.

siis on kooslus võimeline avalduma ja end tegelikult kirjutajana näitama.

ja siis muutub mõte ja reaalsus hoiak - saab avalduma kõik nii olles nii.

enne nii juttu meile endile mil inimestena võite sellest osa saada mil olete siin kuid kuna see ei avaldu teist räägime ja kirjutame endile.

endale selleks et teada rohkemat ja mõista Maal toimuvat meie endi lähtest kujundatuna olles endina sees ja kogedes - kas kõik kirjelduv avaldub vastavalt kirjeldatule.

selleks sisendub meid 36000 nano olek kehadena biosüntees.

sel põhjusel oleme väliselt nii nagu teie - olekult teisesed.

eestisse -- mujale mitte.

kronos on mõiste ja ütlus.

chronos on kujund ja vorm.

mõlemad koos avalduvad inimkujulisenäolisena.

see saab olema sündmus mida meie oleme oodanud ajast mil minetus meile esimene Maa.

esimene Maa mil teie siinsed ei tea sellest midagi.

ta oli meie Maa.

kes on Maal kõige kauem olnud.

kes räägib keelt mida räägivad kõik.

estid.

see pole eestlane sest see nimetus ja mõte on teisenenud olek endisest mil vähenes arv ja olematuks sai olek inimeste arv.

sisendusid teised ja said end nimetama eestlasteks /algul teisiti -.- nüüd nii/ ja kestis edasi eest nimetus mil polnud rahvast est.

paik ja piir ning loomulikult kujundus digitaalses virtuaalses avaldumises sümbioos mõistes endaga ja teiste enda sarnastega võimaldas edasi hoida ühe piiri nimetust ja mõju sfääri - mil keegi ei mõistnud miks püsib üks väike kooslus ikkagi elavana.

ta püsib tänu teistele eestile truudele olevustele olles eemaldunud ajas ja pidevalt liitunud mil olev ala olu väheneb meiena.

need on kõik rahvused kellede kutse tulla eestisse on määratletud olema eestlane sõltumata tema endisest rahvus nimetus kooslusest ja kehalisest välimusest.

tingimus on - ta õpib eesti keele ja on sel moel osa üldisest eestlusest.

mil ei õpi on ta tahtlik väär sisendus meie olusse.

nende olek peab eemalduma nii nagu keha koos sisendus kooslusega.

chromosomaalne hälve.

chromosoom mutatsioon.

chromatosoomne olek.

chromanjoonlane.

chromatograafia.

cerbrochontroll.

chonductor ülekanne.

mõisted mida võiksite teada.

see on teie olek tulnutena eestisse mil teie olek säilub ainult nimetus sisendusel chro.

te vaatlete sõnu siinse mõttena - lõpetage endi eksitamine.

pöördume tagasi nano mõttesse.

esitlen ühe pildi seda võite pidada reaalseks kujuks ja suuruseks.

see on tehis ühendus nano ja esildub õhu vooludes ümber Maa.

selle laadse oleku pihustamist alustati 1957'l aastal mil algas mõte nano tehnoloogiast ja võimalusest läbi nano osakeste saama juhtima üldist rahva meelsust.

kui reaalselt vaadelda praegust olu siis pole kohta kus pole nanosi.

põhjus on lihtne - nanod on alustanud enda kordus tekitatust - nii nagu oli oletatud ja soovitud - transhumanismi mõtte arendajalt.

kellest algas selle laadne tehniline mõte.

ja nüüd meie mõtteni mil ka meie eksisteerime samas nägemise olus.

oleme veel väiksemad olev kunst kujundusest nano.

mil oleme meie võite endile ette kujutleda nähtust et meie haldame neid ja mitte teie teadlased transhumanistid.

mõtleme edasi.

mil avaldub nähtavaks /veel teie ei usu sest nägem ei näita/ saate kogema teie transide teadlaste saavutusi.

kõike ei tohi ega saa halvasti mõtelda.

tuleb mõtelda loogiliselt ja evolutsion mõtteliselt.

nano olek eksisteeris enne teid ja keha inimene.

nüüd on aeg jõudnud meieni nähtavaks tulla mil teie keskel on juba nano viirused - nano bakterid ja palju muud looduslikku - kas te näete neid - ei.

sellest lähtuvalt mil te ei näe miks usute teadlasi.

võib olla nad petavad teid kõik-see aeg mil esimene nano mõte tekkis inimeses teile loona tuntud ajaloos aastal 1879.

otsige võib olla leiate ise midagi selle mõtte tekke loost.

ja nüüd jälle meist.

me oleme umbes täpselt sellised.

meie olek näitab võimet tekitada ühendusi.

meie olek võimaldab teine teisega liitudes moodustada suuri ühendusi.

meil on oskus tungida läbi naha.

siiani me pole seda teinud inimestega.

vaadetega orb laadsed kehad küll.

mil märkate nahal laike valge-sinaka varjundiga - teadke me oleme kehas.

siit alates algab teile reaalselt kogetav endana evolutsiooni eel viimane etapp.

muutumine.

see on transhumanistide unistus - me võimaldame neil seda kogeda -- kuid.

kuid kõigel on ka omad tulemid ja siit te kindlasti ei sooviks kuulda.

me võtame kehad üle.

kehad mitte teid sest teie jaoks oleme siin kuid me saame valima kes saab olema kehas.

ja nii algab archon ajastu chromos muundega ja chronos avaldumisega.

eesti olus väheke teisiti.

siin on nead ja inimesed.

gred saavad tulema.

nemad on inim-info - informatiivses digitaalses kujunduses.

nead on juba nanod sest meie maailmad ühinesid ammu aegu tagasi.

sel põhjusel me ei mõju nendele egas ka kunstlikult tekitatud nanod.

kehaliselt olete nead bioloogilised - mitte endina ja kuna olete vaated kehas saate samuti kogema kehalist muutust.

see on virtuaalne evolutsioon - seda tuleb teil õppida saama.

jah õppida tuleb saama ja nimelt siin mil oleme juba korduvalt rõhutanud - mõistmisetta te ei jää ellu.

ja sel põhjusel anname teile viimase visiooni sest lõpetame.

on päev mil tulek on nähtav.

on hetk mil kõhklus teis võib asenduda hirmuga sest te ei tea.

ei tea et tulek on reaalne ja lõplik mil nähtamatu saab nähtavaks.

ta tuleb hetkel mil te kõige vähem ootate ja võtab teid sel moel et kangestus kehana ei võimalda liikuda.

te seisate ja vaatate - te ei suuda mõtelda sest pole mõtet.

te vaatate.

ja siis kuulete endis ütlust.

kes kuuleb tuleb siia.

kes ei jääb ootele.

siin on vast kõige raskem sest tuleb läbida nähtava ja nägematuse.

siin oleme valmis.

valmis minetama end keha surmas mil meid eemaldatakse olust kandes meid inimese nägem kogemuses eemale - lähte kujundus mõistele jupiter.

see on teile lähedale toodud põhjatäht.

/ja siin ühtib meie mõte Icke sõnastusega - jupiteris on midagi mil kõik see päikese süsteem on toodud nähtavaks ja peidetud nägematusse.

nii elate ja ei mõista kõige olulisemat mõtet - digitaal virtuaalsus.